Svipsis kastanid ja pisut sellest kuidas oma seljaga läbi saada, peale kartulikeldrite ja õunamahla hooaja lõppu.

Kuna aina külmemaks minev õunamahla tegemise ja seega ka õunakastide vedamise hooaeg,  hakkab läbi saama ja sellega seoses ka selg ja muud strateegilised lihased on koledasti vatti saanud, siis on aeg koldevalgusesse kerra tõmbuma hakata ja rääkida pisut sellest,  kuidas nende valude eest hoolitseda saab traditsiooniliste ja käepäraste vahenditega ja seda vanade ja võib olla ehk  ka mõne jaoks uutega. Vaatluse alla võtame Kastaniviina ja kastani siis juba üldse.

Kui nüüd keegi kilkab et oo ja ma musta mere ääres, või prantsusmaal sõin neid kastaneid siis eiei siin blogis me ikka räägime Hobukastanist –kastanipuust, taanipuust, okasõunapuust, kastanjest. Kastaniõunad, kastanipähklid -heal lapsel palju nimesid.

Hobukastani (Aesculus hippocastanum) viljad ei sobi söömiseks.

Näljaga seda tehti, aga selle jaoks viljad kooriti, tükeldati, kuivatati puhastati koortest ja jahvatati koredaks  jahuks, seda jahu leotati mitmes vees,  esimesele leotisveele lisati soodat. Vett vahetati mitu, mitu korda et mõrudus ära läheks ja siis segati ka see saadud aine muu jahuga. Loomi on küll kastanite ja kastanijahvatisega söödetud -nagu tammetõrudegagi.

Kastan on olnud oluline loodusravis:

Kastaniviljade vesileotist soovitatakse  pruukida kõhulahtisuse korral. Kastani keedist köha raviks.  Tehakse ka kastanileotist viina, petrooleumilahuse  või samakaga -selleks tükeldatakse kastanid ja pannakse purki ning valatakse viin peal, lisada võib ka näiteks soojendavat kaneeli –

-see hoitakse toasoojas ja pimedas. Lahjendatult kasutatakse seda leotist  kompressides, mähistes. Nii reuma kui ka näiteks veenilaiendite raviks. Õitest tehtud teed on kasutatud kinnistina, koort aga seedetegevuse ergutamiseks. Kõhuvalu vastu tehti kastani -tammekoore teed.

Kastanimunad peletavat äädikakärbseid ja neid pannakse kappi, kirstu, kohvrisse  koide vastu

Kastanid on ka toredad mänguasjad -tikkudega loomakesed on nunnud -ohtlik aga on see kui lapsed kastaneid korjavad ja munakeste avamisel appi võtavad hambad -nimelt on kastanit ümbritsev roheline ogaline kest  mürgine ja võib  tekkida põletik maos ja sooles,  mürgitus nähud on kui  silmapupillid lähevad laiaks ning häirub nägemine. See aga nõuab  juba kiiret arsti juurde minekut.

Mõnusat munadega mängimist teile siis kulla sõbrad -ja olge tervisega hoolsad.

 

 

Külmaseened-külma kõhuga mõrvarid ja virvatulukesed.

Paljud ilmselt ei tea, et külmaseeni peetigi sageli virvatulukesteks. Nimelt on osad külmaseened (perekond Armillaria) Bioluminestsentsed ehk helendavad, helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide läbi toota ja kiirata (mittesoojuslikku) valgust. Just seetõttu varjutab sageli imelugusid metsas kõdu ja kändude vahel vilkuvatest heledatest vilkuvatest tulukestest, mis kaugelt kutsuvalt säravad, lähenedes aga kaovad, kahtlus – et seekord oli tegemist hoopis seentega. Külmaseeni teatakse aga ka kui söögiseeni ja vanarahvas kasutas neid söögiks usinalt, vaja on aga teada, et külmaseeni jaotatakse mesi-külmaseenteks, mis ongi kupatatult hea söögiseen ja mis sobib kasutamiseks seenesalatites, hautatult, köögiviljadega ja soolamiseks. 2015 a muide, sai läänemaal hoidistekonkursil esikoha Lihula kultuurimaja direktor Tiina Lobja, kes tõi konkursile marineeritud külmaseened. Ega siis ilma asjata idanaabrid ei kutsu külmaseent taiga kingituseks. Ja veel jagunevad nad Vesi-külmaseenteks – mis kupata palju tahad jäävadki viha maitsega. Kui külmaseent ei kupata ei ole see ka küll teab mis hirmus mürgine kuid siiski viha ja põhjustab kõhulahtisust. Maitsvad on muide ainult külmaseene kübarad. Jalad on sitked.

Vähem teatakse et külmaseen on aga külma kõhuga mõrvar- nimelt asub ta elama taimede ja puude juurtele ja nakatab või surmab peaaegu kõik mille külge ta end haagib. Seeneliikide patogeensus on varieeruv ja mõned liigid nakatavad üksnes stressis puid, kuid seen on võimeline risomorfidega nakatama valgemädanikuga või surmama peaaegu kõiki puit- ja osasid rohttaimi.

Kui lähedal teatakse külmaseent elunevat ei soovitata seene läheduses kasvatada külmaseene suhtes tundlike taimi nagu: mänd, õunapuu, kask, seeder, tuhkpuu, küpress, ebaküpress, forsüütia, hortensia, sirel, rododendron, sõstar, roos, elupuu, pähklipuu, paju

Peremeestaimel elutsev külmaseen pürib maailma suurima elusolendi tiitlile. USAs Oregoni osariigis on ühe külmaseene isendi niidistik levinud ligi üheksa ruutkilomeetri suurusele alale.

Seen kaalub hinnanguliselt 600 tonni ja on 2400 aastat vana.Seega külmaseent üles kaevata ei ole võimalik -tema elujõudu vähendada ja pikkamisi välja suretada saab vaid aasta, aastalt seeni ära korjates ja kohti, kus seen välja tuleb, tühjaks kaevates ja millegi elamiskõlbmatuga nagu kruus -täites.Seega maitsvat võitlust ja kannatliku meelt kallid aiapidajad.

Silmad kui söed, süsimust öö, magus kui söeshokolaad :-) -ehk aktiivsüsi ja selle kasutamisest, kasulikusest ja ka ohtudest pikemalt.

Millest see süsi tehtud on ja mida söega teha saab ja kuidas seda kasutatakse ?

Meil kättesaadav Aktiivsüsi (ingl. activated carbon, saks. Aktivkohle, pr. charbon actif, hisp. carbón activado, soome aktiivihiili), mis erineb oluliselt tavalisest söest, on poorsest süsinikust materjalide üldnimetus. On hetkel ikka välismaist päritolu pigem. Põhiliselt valmistatakse sütt bambuse ja kookospähkli põletamisel tekkinud söest -aga see võib sisaldada ka oliivi kive, saepuru, ja näiteks kivisüsi. Olla tehtud puidust, kontidest!  Sütt põletatakse nn  ilma õhuta, sest muidu põleks süsi ju lihtsalt ära ja siis jahvatatakse. Süsi kuumutatakse väge kõrgetel temperatuuridel, mis “aktiveerib” selle. Se protsess muudab söe  sisest struktuuri tehes ta poorsemaks, kui tavalisel  söel. See protsess eemaldab ka kõik ained, mis võivad inimestele kahjulikud olla.  See süsi mida kasutatakse toiduks – on jahvatatud eriti peene jahvatusega nn food Grave.

Aktiivsüsil on negatiivne elektrilaeng, mis tõmbab ligi positiivselt laetud molekule. Mürkidel ja gaasidel on positiivsed laengud, mistõttu aktiivsüsi tõmbab nad enda külge. Aktiivsüsi püüab kehas kinni erinevaid mürgid. Inimkeha ei suuda aktiivsüsi seedida ega see ka ei imendu organismi, seega viib aine  ainel kõik mürgid kehast välja. Sellepärast kasutatakse seda ka ülemäärase söömisjärgse puhituse leevendamiseks. Nimetatud kasulik toime avaldub siis, kui 1g aktiivsütt manustatakse vähemalt 30 minutit enne ja 1g aktiivsütt kohe pärast sööki. Aktiivsütt on hea kasutada ka alkoholi tarbimise järgselt.

juba Kolumbuse aegadest alates võtsid meresõitjad veevarud laevadele kaasa seest söestatud puitanumates. Söe ülesanne ( nüüdisajal küll põhiliselt filtrina) kõrvaldada kõige peenemad  soovimatud ained ja mürgid.  Nt kõrvaldatakse aktiivsöe abil veele halba lõhna ja värvust andvad orgaanilised ühendid,

Kangakujulist aktiivsütt toodetakse kahte moodi: ühel juhul viiakse pulbriline aktiivsüsi valmis kanga kiududesse, teisel söestatakse ja aktiveeritakse kogu kangas. Viimase meetodiga valmistatud 100% aktiivsöest kanga iga niit koosneb tuhandetest poorsetest aktiivsöekiududest ning tänu väga suurele eripinnale on adsorptsioon selles ülikiire.

Üks kõige suurem kasu tänapäevasele meditsiinile on aktiivsüsi võime ennetada üledoose, kuna ta seob mürgid kokku. Seda kasutatakse hädaolukordades mürgi vastu. Uuringud näitavad, et aktiivsüsi suudab vähendada tavapäraste ravimite ja mürkide mõju kehas kuni 74%.

• Puusüsi eemaldab vedelikelt värvuse, seda kasutatakse selle jaoks näiteks keemia ja suhkru tööstustes.
• Sütt kasutatakse veel hammaste valgendajana -nii pulbrina kui pastades – huvitav toode on näiteks Blakwoodi hambapasta mis lisaks söesisaldusele ei sisalda fluoriidi. Aktiivsüsi eemaldab hammastelt plekid ning muud mürgid, mis tekitavad hammastele kollast värvust. See tähendab, et aktiivsüsi keemiline koostis on looduslik hammaste valgendaja. Aktiivsüsi valgendavad omadused sisalduvad tema poorsuses, kuid seda ei ole soovitatav kasutada väga pikaldaselt. Igal hambapastal peaks olema “RDA skoor“, mis näitab, kui turvaline ta sinu hammastele on. See skoor ulatub kuni 200-ni. Aktiivsüsi on keskmiselt 70-90 samas, kui enamik valgendavaid hambapastaid on 100 – 200 RDA skooriga!
• Nahale kandes puhastab aktiivsüsi poore ning vähendab aknet kuna puhastab ja alandab põletikku
• Detox aktiivsüsi on bioloogiliselt aktiivne looduslik toidulisand seedetrakti puhastamiseks ja
  Kuna kahjulikke ühendeid satub kehasse pidevalt (kemikaalid veest, bakterid ja seened õhust, pestitsiidid toidust, ravimite jäägid jm) on oluline seedesüsteemi aeg-ajalt puhastada.
• Muuhulgas aitab seedetrakti puhastamine vähendada kolesterooli taset.
• Leevendab punetust ja sügelust,! Sega süsi kookosõliga ja kanna nahale putukahammustuse korral.
• Väikeses koguses (tl  või 6 tbl  näiteks ) vähendab puhitust.
• Söest tehakse ka moodsaid kaalulangetustooteid -üks mida viimasel ajal pidevalt reklaamitakse on Black Latte – http://parilasteaed.ee/black-latte-soega-kaalukaotus-ulevaateid-hind-koostis.html tõsi selle puhul on söel küll pigem detox toime ja kõik muud lubadused on kahtlased -pigem langeb siis kaal ikka rohkest liikumisest, kontrollitud toitumisest ja vee joomisest mis Lattega koos tegema hakatakse. 🙂

Kuigi aktiivsöe tarbimine väikestes kogustes võib tunduda kahjutu ja tervislik , ei tohi nendega nagu ka kõige muuga üle pingutada. Ka tasub tähelepanu pöörata sellistele asjadele :

1. Aktiivsüsi seob  mõned vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid toidust (näiteks mahlast välja kui see on filtreeritud söefiltriga. Puhas filtreerimata mahl on kasulikum.
2. Aktiveeritud söel võib olla koostoime  mõne ravimi, sealhulgas mõnede antidepressantide ja põletikuvastaste ravimitega, mis muudab need vähem tõhusaks. Süsi nimelt neutraliseerib ka need koos väljutada soovitud mürkidega.
3. Aktiveeritud süsi seob ainuüksi siis osakesi teie maos või sooltes ainult siis, kui te seda võtate nendega koos. See toimib füüsiliselt kokkupuutes teie soolestiku sisuga. See ei toimi kui  need on juba imendunud vereringesse.
4. Aktiveeritud süsi suures koguses  aeglustab teie soolestiku tööd  ja see võib põhjustada iiveldust ja kõhukinnisust (ja musta väljaheidet).

Seega nagu ka kõik emuud head elus tarbige mõõdukalt olge rõõmsad, aktiivsed ja terved.

huvitavaid aktiivsöega tooteid saab vaadata ja tellida siit : https://lounaeestlane.ee/kaljulaid-vene-meediale-piirileppe-kohta-eesti-valmis-loobuma-viitest-tartu-rahule/?fbclid=IwAR1ZuXP3itEuGing-ATOZJSiBwcfvnTy4mmLTcDss3u6-xlZaxTxtdfI1qs

Üks erakordselt maitsev, lihtne ja huvitav kevadine retsept -mis on ka  pildil on Pavlova segadus:

hangi või tee beseed, vahukoort ja maasikaid – haki besee ja maasikad erinevat suurust tükkideks, vahusta koor ja sega kõik komponendid -peale piserda natuke hapukasmagusat Musta Mardi süsimusta kastet – see on tõeliselt hõrk ja ühtlasi nii kerge kui intensiivne  magustoit.

 

kasutatud materjalid – NCBI, Healthline ja ADA lehtedelt. Dr. Steven Lin artikkel. http://www.meravita.ee

Must toit, kas toidumaailma uus Haute Couture?

 

Tähelepanelikud toidufanaatikud on ilmselt märganud kuidas maailmas must toit on poulaarsust kogunud ja muutunud toidukultuuri Haute Couture ks ehk tippmoeks. Nimelt astusime üles märtsi lõpus Helsigis toimuval musta toidu festifalil koos teise eesti firmaga kes toodab Musta küüslauku ja on kõige paremas mõttes täiesti segased tüübid – tehes koostööpartnerite abil musta küüslaugu jäätist, mett isegi sefiiri. Meie käisime  5 tootega. Musta Leedri musta siirupiga Musta võilillesiirupiga Saaremaise musta Balsamicolaadse Musta Mardi kastme ja Musta Mardi moosiga Mis on eesti maitsele kohandatud  Must lakritsamoos. Lisaks võtsime kaasa ka Musta Mardi Sokolaadi –mis on Sokolaad aktiivsöe ja kanepiseemnete ning rukkilille õielehtedega. Seega kodumased tooted ülimoodsas versioonis . Otsisime messilt lisaks letimüügile eelkõige hulgikontakte ja partnereid ekspordiks. Tooted on uhiuued –nii et esimesed proovipudelid presidendi kokale ja veel mõnda kohta sõitsid välja hiljuti. Ja kontekte me saime -ja koostööpartnereid – ja kogemuse ja isegi ühe auhinna tõime kamba peale ära . Musta küüslaugu napsi. Loodan väga et eestlased haaravad sellest festivaliideest kinni ja kas koos Ungarlastega kes tookordki peakorraldajad -või täitsa ise teevad selle ära.

Mis oli huvitav või teistmoodi -võibolla see kui palju noori “mustas ” liikusid -isegi ei tea kes nad kõik identiteedi poolest olid -Emod jne. Igal juhul krõmpsutasid suured  rahvahulgad silmagi pilgutamata pildil nähaolevaid musta värvi nuudleid sitikatega. Rohisin täna aeda ja väristasin õlgu kui sooja kivi peal peotäit ohalikke sitikaid peesitamas nägin -prrr mina küll ei taha -lähen teen omale ühe võileiva -Mustast rukkileivast 😉

 

festivalist pilte saab vaadata siin!

Artiklid selle kohta siin : https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/uus-moeroogatus-musta-toidu-nimel-seistakse-tunde-sabas?id=85791939

Ja siin : https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=86117

 

 

Murueide kevadpruul ehk väevärskendus kase ja vahtra mahla abil.

Niisiis .. kevadeärevus hakkab maad võtma. “Mutid” ostavad külvimulda ja seemneid – Tidrikud on hakanud riidekappe sorteerima närviliselt ja  ärkavatele kaskedele ning vahtratele hakkab “aura tekkima”. Kevade esimene pruul tulebki vahtramahlast ja pisut hiljem kasemehlast. Oluline on see, milline talv on olnud, öeldakse et pehme talv toob vesise mahla, käre talv magusa. Kõige magusama mahla aga saab käreda talve järgi künkal kasvavalt vanalt kaselt.

Vahtramahl hakkab jooksma kui päeval paistab päike ja on plusskraadid ning öösel veel külmetab. Olenevalt kevadest võib see aeg olla isegi veebruaris – kuni aprillis. Ega ilma naljata ei kutsuta Aprilli mahlakuuks, nii tähtis oli see aeg vanarahvale. Vahtramahl on magus, oluliselt magusam kui kasemahl aga sellist vahtrasiirupit nagu ” Ameerikas ” või Canadas rohkem tegelikult, ( Suhkruvaher (Acer saccharum) on Kanada rahvuspuu. Ka riigi sümboolikas tuntud vahtraleht pärineb just suhkruvahtralt.) Meil naljalt ei saa -seal on vahtramahla suhkrusisaldus ca 7%meil 3-3,5% et saada liiter siirupit oleks vaja kokku keeta 40 -80 l mahla. Kuid kangekaelsed eestlased teevad keerukusest hoolimata siiski ka seda. Vaata või https://www.kasekunst.ee/uudised/

Mahlas on  sahharoosi, mineraalaineid, vitamiine ja mikroelemente, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid. Vahtramahl on väga tundlik, kõige parem on kogumiseks kasutada klaasist anumaid igasugune plastik võib rikkuda lõhna ja maitse.

Musta huumorina võiks öelda et mahla pressime noortest puupakkudest (itsitan pihku) Sellekohane nali ringles pikka aega meil ettevõtjate seas, kui tervisekaitse kontroll, teoreetikust ametnik  vastu rindu tagus ja nõudis et tema tuleb meile tehasesse mahla tegemist kontrollima millal tema tahab olgu või detsember. Noh ega me ka siis kadedad olnud lubasime kasepakud valmis panna sest detsembris saab korjata vaid kaske.

Aga kui nüüd tõsiseks tagasi minna siis mahla võtmine on lihtne, auk puusse või oks katki ja pudel otsa ning mahla tuleb ….aga puule ei tohi asjata haiget teha. Kui haava ei sulge liiga peenikest puud või iga aasta kurnata puu jääb haigeks ja sureb. Ja sureva puu mahl ei ole mitte kasulik vaid õnnetus. Puu peaks seetõttu olema vähemalt 20 cm jämedune kust mahla võtate, auk tuleb prunniga või pookevahaga ilusasti sulgeda et haigus puusse ei läheks ja kui võimalik võtta mahla iga aasta erinevast kohast. Auk ei tohks olla ka liiga sügav. Mahla kogumiseks puuritakse tavaliselt puu tüve sisse minimaalne auk, väikse näpu pikkune ehk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist, puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Üle 3 cm auk on juba kurjast.

Peale selle, et kasemahla peetakse üheks paremaks organismi turgutajaks seal sisalduvate ainete pärast, sisaldab vett, glükoosi, fruktoosi, vitamiine, õunhapet, valku, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki jne…. Arvati et see suudab  lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet. Arvati et Mahl aitab isegi depressiooni ületada,

Vanarahvas kasutas kasemahla ka kosmeetikas: kasemahlaga näo pesmine pidi hoidma naha klaari ja kortsud eemal. Juuste loputamine peaks aga muutma viimased säravaks ning siidiseks. Ja et kui  et kui ESIMESE kevadise mahlaga nägu pesta saab suveks näo valgeks kui kasetohtkõik tedretähnid peseb minema. Valget nägu peeti ju ilusaks ja peeneks. Mahla ei tohtinud enne pesemist juua, muidu kaob imevägi.

Lõunanaabrite kasemahla-armastus on leidnud veinina tee laia maailma ning teinud Läti mehe Linards Libertsi oma kodumaal edu võrdkujuks. Ta võtab iga aasta mahla umbes 400lt puult.

Soome keeles tähendabki sõna mahla vaid puumahla, kõigi muude mahlade nimeks on neil mehu.

Meie Vanarahval aga oli  lausa ütlus Valge lehm, sada sarve peas. Lüpstakse ühest nisast.

 

Retsepte Kasemahlast pikemaks nautimiseks. 

Hapendatud kasemahl

Värske kasemahl valada hoolikalt pestud pudelitesse, jättes pudeli kaelaosa puhtaks, sulgeda õhukindlalt. Hästi sobivad šampanjapudelid või 3 liitrised purgid. Viimased sulgeda õhukindlalt metallkaanega. Siingi jätta purgi servast 2-3 sõrmejagu ruumi. Kevadel purki, pudelisse pandud mahl on tarvitamiseks sobivalt hapu 5-6 nädala pärast. Säiludes aastaid. Kui soovite süsihappegaasirikkamat jooki võib 0,5l mahla kohta lisada 0,5 -1  tl suhkrut. ja 3-4 rosinat.

Kasemahla šampanja

võta 12 l kasemahla 3-3,5kg uhkrut 4 sidruni sisu või 200g ebaküdonia mahla, 100g veinipärmi, igasse šampanjapudelisse lisamiseks 50 g viina või rummi.

Kasemahla keeta seni, kuni on aurustunud 1/3-1/2 vedelikust, vaht eemaldada. Vedelik valada 10 liitrisesse käärimisnõusse.Lisada sidrunimass või ebaküdonia mahl ja veinipärm. siis lisada nõusse värske kasemehl kuni nõu on kaelani täidetud. Sulgeda nõu ja hoida toasoojas kuni intensiivse kärimise alguseni. Seejärel viia nõu pooleteiseks kuuks jahedasse. Villimisel lisada igasse šampanjapudelisse viina või rummi. pudelid täita virdega, sulgeda, traadistada, ning hoida kuu jahedas.

Rabarberi Kasemahlavein

Liiter Rabarberimahla, 6 kg suhkrut , kasemahla, venipärmi, koostisosadest saab 25 l veinivirret. Kasemahla võtta nii palju et pudel oleks kaela alguseni virdega täidetud.Lahustada suhkur rabarberimahlas. Valada siirup käärituspudelisse, täita nõu ülejäänud osas kasemahlaga. Lisada veinipärm. asetada peale käärimistoru ja kääritada käärimise lõpuni..ehk kuni süsihappe gaasi enam ei eraldu.

Kasemahlakali

Aurutada 10l kasemehla 5l mahuni, jahutada, lisada peotäis leige veege pestud rosinaid ja ühe sidruni lõigud, lasta ööpäev toasoojas käärida. Seejärel valada kali pudelitesse, sulgeda õhukindlalt ja hoida jahedas kohas .

Kasemahlakali sidruniga. 10 liitrile kasemahlale lisada 3-4 sidruni mahl ja 50 vähese suhkruga hõõrutud pärmi, segada. Segu valada 0,5 liitristesse pudelitesse, kus 1 liitri mahla kohta on lisatud 2 tl suhkrut . Pudelid sulgeda ja viia jahedasse kohta tarvitada mõne päeva pärast.

asutada saab ka raviotstarbeliste jookide valmistamiseks.

Kasemehla -sigurijuurejook. 1 liitri keeva vee kohta võtta 2sl kuivatamata kõrvetamata peenestatud sigurijuurt. lasta jahtuda, kurnata ja segada kasemahlaga vahekorras 3:1 (esimene arv näitab kasemahla kogust) .Lasta 3-4 ööpäeva jahedas seista ja juua 1 klaas 2-3 korda päevas enne sööki. Jook tarvitada Furunkuloosi, neeruhaiguste, aneemia (kehvveresus), unetuse ja suhkruhaiguse ravis.

Kasemahla -Liht Naistepuna jook.

Võtta 5 spl kuiva peenestatud naistepuna droogi, 1 liitri vee kohta. Keeta 10 minutit, jahutada , kurnata, ja segada kasemehlaga vahekorras 3:1. Juua võib kohe, üks klaas 2-3 korda päevasenne sööki. Suuremat joogikogust hoida jahedas. Jooki tarvitada seedehäirete , maksa -ja  põiehaiguste, koliidi, (jämesoolepõletiku) ja unetuse korral. See jook on hinnatud ka rögalahtistina ja köhavaigistine selle tõttu.

Kasemahla Pohla või Mustikalehejook.

Võtta 6 spl kuivatatud peenestatud polhlalehti 1 liitri keeva vee kohta. Keeta mõni minut kinnises nõus ja lasta jahtuda. Kurnata ja segada kasemehlaga vahekorras 2:1 lasta  laageduda 2-3  päeva kinnise nõus jahedas laagerdudaja , juua 2-3 korda  päevas enne sööki, pohlalehe Jooki tarvitada kivitõbede, põiepõletike, reuma ja podagra puhul.

Mustikalehejooki tervitada eelkõige suhkruhaiguste korral kui veresuhkrut alkandavat jooki.

Kasemahla Kõrvenõgesejook.

Võtta 3spl kõrvenõgese kuivatatud peenestatud lehti ja valada peale 1 liiter keeva vett, jahutada, kurnata, segada kasemehlaga vahekorras 2:1 Lasta laagerduda 3-4 päeva ja juua 1 klaas pärast sööki. Jooki tarvitada aneemia, neeru- ja kuseteede põletike, põrnahaiguste, soolepõletike, suhkruhaiguse tarvis.

Kasemahla -Aedoakauna keeduveejook.

Segada aedoakaunte jahtunud kurnatud keeduvesi kasemehlaga vahekorras 2:1, lasta laagerduda 3-4 päeva ning juua üks klaas päevas enne sööki. On kõrgelt hinnatud veresuhkrualandaja.

Kasemehla Aedvaagijook.

Võtta 4 spl aedvaagi droogi, valada peale 1 liiter keva vettja hoida tõmmist 30 minutit 100 kraadi juures. (vee vannil), jahutada, kurnata, ja segada kasemehlaga vahekorras 4:1.Jook i võib kohe juua üks klaas korraga, kolm korda päevas enne sööki. Jooki tarvitada rögalahtistajana, Neeru ja maksahaiguste, hemorroidide ravis.

Kaseõlu

Koostisosad: umbes 20 l kasemahla, 1 kg mett, 3 küüslauguküünt, sidrunikoort, 4 supilusikatäit õlut. Mahl soojendada, segada sisse mesi (kuni lahustub), lisada küüslauk ja sidrunikoor, keeta 1 tund. Pärast jahtumist lisada 4 spl õlut. Lasta fermenteeruda, panna pudelisse ja säilitada külmkapis.
Tarvitada söögiisu tõstmiseks enne sööki.

 

Kes ise ei viitsi teha siis erakordselt huvitavaid tooteid on ka valmiskujul eestis saada , mõisliku hinnaga ja ilma ebavajaliku sodita. Kvaliteeti  märgina kinnitamas Talu Toidab tempel.

Kasutatud  ja soovitatav kirjandus.

 

 

Murueide mure- ehk mis on linnukesel viga.

Paljud naudivad hetkel imelist talveilma, päikesekiiri, puudelt pudenevat lund -ei ole veel hirmus külm aga enam ei sula ka – ideaalne talveilm.  Aga kas ka kõigi jaoks?

Selliste ilmade puhul on Murueidel mure linnukeste pärast – kas ja kust saavad nad toitu?  Kas saame neid aidata ? Kas tohib? Mida anda ? No ikka tohib ! Sest lisaks lindudele nii hädavajaliku talvise lisasöögi andmisele, saame sellest me ise ju ka andmisrõõmu ja esteetilist naudingut nende vaatlemisest. Ja koolitame sõbrakesed käima kes edaspidi meie aia eest hoolitsemas. Aga toitu valides peame arvestama lindude eripärasid. Ja nagu kõigega looduses, arvestama (nagu väike prints ütles) et me vastutame nende eest keda me taltsutanud oleme. Sortide rikkus söögimaja juures käiatest võib olla üllatav, ulatudes mõnes kohas kümneteni, kümneteni!  Seega kui juba oleme otsustanud linde toitma hakata siis  tuleb seda ka teha vastutustundega. Ja kui oleme juba toitmist alustanud ja seda mõnda aega teinud, ei tohi me seda enam niisama lihtsalt lõpetada. Asi pole selles, et linnud ei oskaks pärast enam jälle ise toitu hankida. Lihtsalt nad jäävad Sinu peale lootma ja raiskavad  palju aega ootamisele ning pärast võib aega  napiks jääda et valgel ajal veel eluks ja külm atalveöö üleelamiseks vajalik kogus leida. Kui juba toitma on hakatud siis on mõistlik seda teha regulaarselt. Tagamaks lindudes kindlustunde. Naljakas on mõne aja pärast vaadata, kuidas linnud sellega ära harjuvad ja kui te vahel veidi  hilinete, võite märgata ümbruses  juba ootavaid ja närviliselt nihelevaid linde. Regulaarse toitmise puhul on ka see hea et toit ei jää niimoodi lihtsalt vedelema ja lahtiselt pannes ei tuiska minema või  näiteks lund täis. Kevadel aga kui on juba aeg minna õunapuudel ärkavaid uimaseid  kahjureid otsima minna tuleb toitmist järk järgult vähendada. Andes vaid pisut lisa ootamatu külma puhul. Mida varem aga lindude toitmisega alustada, seda suuremad hulgad neid käima harjub.

Kõige kindlam ja lihtsam on pakkuda pekki – ilmtingimata tuleb poest ostetud peki puhul maitsta et see ei oleks soolane. Sama oht on ka pähklite puhul. Soolapähklid sobivad isastele diivanilindudele mitte aknatagustele värvukestele. Pekk tuleb ka korralikult kinnitada -oksa, halu, toitumismajakese vms sellise külge. Muidu võib mõni suurem selle lihtsalt minema vedada ja lõpuks on kõht käis varesel või naabri kassil aga mitte sinu tihastel. Kui asju riputada siis on oluline ka et see,  millega riputate, ei oleks kiuline mis võib kuidagi linnukestele jalgade ümber või mujale takerduda, ega ka habras või rabe  mis murdub ja toit maha kukub (nagu alumiiniumtraat).  Hea on ka segada kaerahelbeid või hirssi  või muid söödavaid seemneid ja terasid rasvaga, eelistatult searasvaga. Mina segasin viimasesse portsu just  sügisel moosi jaoks puhastatud ebaküdooniaseemned näiteks.

Segu tuleks kokku segada ja natuke seista lasta et rasv jõuaks teradesse imbuda ja lõpuks kurnata üleliigne rasv pealt ära. Sellega saab siis otsast peale järgmist ringi alata. Muidugi aitavad ka terad kuivalt ja tänapäeval on poes müüa megapalju igasugu valmissegusid kookosrasva ja seemnekestega ning kallimaid isegi vitamiinidega. Toidumajasid on samuti palju saada – ise tehes on oluline järgida nööre nagu eespool mainitud, vaadata et ei oleks teravaid servu, (plekiribal või plastikpudelil näiteks) millega linnukesed endale viga võivad teha ja et söögil oleks äär mis ei lase toitu maha tuuseldada, kus selle söömine kasside tõttu võib eluohtlik olla. Lisaks peaks toidumaja olema piisavalt raske et hea süüa oleks ja see tuule käes ei laperdaks ega mitme linnu puhul liiga ei kõiguks.

Veelinde toita ei tohi – nende puhul on see suisa sigadus nende suhtes keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Veelinnud, kes on sunnitud ööbima jääl või maal külmuvad sageli jäässe kinni või hukkuvad külmas. Selline tegevus kahandab lindude rändeinstinkti ja ei lase neil vaba vett otsida ja oma loomuomasel moel käituda. Maha jäädes on nad kerge saak koertele ning rebastele  nad  võivad autode alla jääda, lollide poolt  jahitud saada ja ka igasugu haigustesse jääda mis muidu selliseid linde ei ohustaks.  Kõik meil talvel esinevad veelinnud on ränd linnud ega vaja inimestelt lisatoitu.. ja kui on vaja juba siia jäänud linde toita, siis  Sai ei ole linnutoit, veelindudele saia söötmine on täielik tabu, see rikub nende seedimise ja lõpuks saabub surm. Seda on nii kurb vaadata, et enamus lindude toitjaid söödab lindudele pätside kaupa saia. Küsimuste või mure puhul helista keskkonnainfo lühinumbrile 1313 ja küsi kas ja mis on tark teha või tegemata jätta !

Iga aasta jaanuari viimasel nädalavahetu sel toimub Eestis SUUR TALVINE AIALINNU

VAATLUS Osalemiseks tuleb ühel neist päevadest enda valitud tunni jooksul toidumaja

juures või koduaias lindude tegevust jälgida ning kirja panna iga liigi suurim korraga

kohatud isendite arv. Üritust korraldatakse alates 2010. aastast. Aialinnuvaatlusel kogu

 tud andmeid kasutatakse meie talviste lindude käekäigu jälgimiseks. Vaata lähemalt

http://www.eoy.ee/tal

Rahvatarkustes ei räägita aga mitte ainult linude söötmisest vaid ka inimese söömisest seoses lindudega. Sõna linnupete elab meie keeles praegugi veel. Kaasaja moodsad inimesed  nimetavad igasugust kerget einet linnupetteks. Kas nad aga mäletavad mida see varem tähendas?  Eeskätt just vanemad inimesed teavad, et ilma linnupetet võtmata ei tohi hommikul välja minna. Öeldi lausa et kui  seda teha, võis saada haiguse või häda külge. lind viis jõu. Oluliseimad olid kevadised esimseda rändlinnud ja seda mis tähendas tühja kõhuga erinevatele lindudele vahele jääda sõnastati iga linnu puhul eraldi. Talve veetsid  mustsete arvamuste kohaselt linnud surnuteriigis, kust tagasi saabudes tõid kaasa ohtlikke surmahingusi. Suuri valgeid kajakaid ja Kormorane on peetud meremeeste hingedeks, Toonela lind on samuti luik. Rändlinde on arvatud talvituvat ka vee või maa sees.

lindudele lauldi metsas ja kui õnneks läks vastasid esivanemate hinged lauluga vastu. loodeti et ehk on ka nende seas kellele talvel paluke visati mõni lähedane kes siis sedamoodi suvel tänab.

Kas ehk lindude söötmisega talvel saab end häda eest ära osta nagu vanasti osteti kiriku käest indulgentse, mõtlemise ja meele seadmise koht. Kindel on aga see et enda ja ümbruskonna eest hoolitsevad inimesed on terved ja õnnelikud ja armastatud. Noh vähemalt lindude poolt sel puhul

Kevadel kui arvatakse, et linnud juba tulemas on, siis toob igayks omale suutäie leiba õhtul magama minnes voodipeatsi, ja kui tal vaja on hommikul õue minna, siis pistab ta natukese leiba suhu ja sööb ära, ennegu uksest välja läheb: siis ei saa lind teda mitte ära petta. Ka pidada need linnud ka ära petma, kes talvel meie maal elavad, sellest aga hoolimata, et nad ise meie juures talvel elukorterit pidavad. Nõnda pidada vares paastu-maarjapääva hommikul ära petma, harakas, kaarn ja kull suurel-neljapääva homikul, muud teised talised linnud karjalaskmisepääva hommikul.
E 27637/9 (1-6) < Pöide khk., V.-Löeve v. – Juhan Rattas (1896).

Rõõsalt tervitades teie Murueit

Maria Kaljuste

 

 

Murueide põllul kasvab marjaroos, aasta puu mis on hoopis põõsas.

Ajakiri  eesti loodus valis 2019. aasta puuks  roosõieliste sugukonda kuuluva kibuvitsa (perekond Rosa).

Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks. Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks.

https://www.loodusajakiri.ee/aasta-puu-on-kibuvits/?fbclid=IwAR0-RBElYnpAhIcg0Nz1pON6QC2oaDg8IiRFGBChWFulaBWkt2CLwtlTOnI

Vähem aga on räägitud sellest et kibuvitsa ja kurdlehelisi roose kasvatatakse  just marjade pärast ning  kibuvitsa ääretult maitsvast ja tervislikust viljast -nimelt on kibuvitsa vili söödav.  Näiteks ‘Rio 4’ ongi nn  vitamiiniroos, mille kibuvitsataolised marjad on väga C-vitamiinirikkad.

“Astelpaju vitamiinirikkusest on väga palju räägitud, kuid selle roosisordi viljades on kümme korda rohkem C-vitamiini,”  seda rääkis tuntud roosikavataja  Rein Joost, kes soovitaski  meile oma Saaremaa talusse istutada  just vitamiinirooside  sorte. Ka muidu C-vitamiinirikkale mustale sõstrale annab see roos silmad ette. Joost on töötanud välja ka tehnoloogia, kuidas roosimarju korjata ja töödelda, et kõik väärtuslik kraam sinna alles jääks. Marjarooside tuntud  sorte on teisigi siin loetlen mõned tuntumad ja mis mul on:

1)Rosa spinosissima on tuntud kui šoti roos – kaunis valgeõieline varajane õitseja kuid väga ollakine roos. marjad on piklikud, väiksemapoolsed lillakasmustad. Kõrgus 1m-laius 1,2

2)Rosa setipoda. Harjaselised, kimpudena asetsevad urnikujulised tumepunased marjad ja kaarjad varred teevad sellest lummava nähtuse. Suvine õitseja suurte roosade õitega. kõrgus ja laius 2m

3)Rosa rugosa ‘Alba’. Säravpunased kirsstomateid meenutavad lihakad  marjad. Tugev lehestik  roosadest pungadest avanevad valged õied .Kõrgus ja laius 2m.

4 ) Rosa moyesii. Elegentsed oranzikaspunased marjad  sügisel ja ühekordsed roosad või punased õied suvel, pikkadel kaarjatel okstel teevad ta uhkeks hekiroosiks . kõrgus kuni 4m laius 3.

5)Rosa ‘Madame Grégoire Staechelin’ on uhke roniroos,hiigelsuurte marjadega mis muunduvad kollastest roosakaspunasteks kui küpseks saavad. Õied aga on maikuised, topelt pleekinudroosad. Kuigi on aldis seenhaigustele on ta ilu väärt pingutust. Kõrgus 6m-laius4.

6)Rosa ‘Fru Dagmar Hastrup’. Pisikesed oranzikaspunased marjad mis meenutavad kirsstomateid. Õitseb suvel heleroosade pisut nelgilõhnaliste õitega. Kõrgus 1m laius 1,2

7)Rosa filipes ‘Kiftsgate’Masses. Hiiglaslik ja hästitootev roniroos üksikultasetsevate kaunite  kreemikasvalgete õitega.  Kõrgus 10 m laius 6.

8)Rosa canina. Ehk Koer kibuvits. Linnud armastavd ümaraid lihakaid marju , on eriti hea toiduvalmistamiseks. Seda on ka meil pljudes kohtades linnapildis hekkidena – kõrgus 3m laius 1,5

This slideshow requires JavaScript.

Kõige rohkem leiavad roosimarjad kasutust siiski tee tegemisel. Sellest tuleb imemaitsev reeglina punane naudingujook.

Roosi viljadest teeme talus peale  põhjalikku puhastamist moosi, võiet, mahla, suhkrustatud maiuseid. Roosimarjadest võib teha ka imemaitsva piruka.

panengi siia paar lemmikretsepti

1)Kõige lihtsam roosimarjamarmelaad :

Puhasta 1Kilo  roosimarju

600g moosisuhkrut / või 600g suhkrut ja 10 g kollast pektiini, mis sega suhkru sisse  hoolikalt enne lisamist

Potipõhja kalla põhjakõrbemise ennetemiseks 100 ml mingit mahla või vett.

kui paned vett või maheat mahla siis lisa 1 sidruni mahl või 10 g sidrunhapet.

Pane marjad ja vesi keema, lisa suhkur kui marjad kuumad.

Segu keeda madalal tulel pisut kokku,  kuni marjad pehmed,  võib mikserdada nuimikseriga või kui kesti ei taha üldsesiis  hõõruda läbi suureaugulise sõela või spetsiaalse pressi et tulemus tuleks ilma tükkideta ja rohkem pasta.

2) Tahad et see oleks ketšup? Tee nagu eelpool mainitud aga pane suhkrut 200g vähem, lisa lõpus 100ml õunaäädikat (6%) ja natuke küüslaugupulbrit, tsillit ja punet!

3)Roosipirukas: taigna retsepti ei hakka ma panema, kuna seda saab igaüks teha nagu soovib, muretaigen, kohupiimataigen, lehttaigen – taigen peaks olema pigem magusapoolne või lehttaigna puhul (kui ostetud mageda võiga)  saab siis piruka pärast tuhksuhkruga üle puistata.

Aga:  rulli taigen ja Lõika meelepärasteks tükkideks või suru vormidesse.

korvid või lahtise pirukapõhja võiksid eelüpsetada 10 kond minutit, (kui teete tavalisi pirukaid siis loomulikult mitte )tehes taignasse kahvliga augukesed. Seejärel määri põhjale tummist kokkukeedetud roosimarja marmelaadi või ketsupilaadset määret.

Marjad puhasta sisust – ja kalla neile kuum vesi peale (seda võib teha juba ka varem) lase vesi pisut või päris jahtuda. Nõruta pehmed marjad välja nii muivaks kui saad. Ära vedelikku jumala pärast ära viska, sellest saab imehea rüübe.

Või teine võimalus prae marjad pisukese törtsu võiga ja lisa mesi

– täida pirukad jättes siis kui teed kinniseid pirukaid  auru jaoks tippu väike ava et aur välja saaks ja olenevalt  taignast küpseta lõpuni. arvatabasti 25-30 minutit.

Tegelikult on nende segudega võimalik teha kooki ja maiuseid kõikide marja ja  õunakoogi retseptidega, sest ka kaneel mekib roosimarjade ja meega väga hea.

Ja lõpetuseks Üks vana eesti jutt, mis seletab miks talvel sulailmaga roosipõõsaste all punased tigad maas on ja mida kuulsin Kristel Vilba käest. See jutt räägib, et Koit ja Ämarik kord teine teist seal ilusamas orus taga otsinud, kus nad muidu ikka aastas kokku tohtinud tulla. Aga seekord olevat sinna kõiksugu tihket kibuvitsa võsastikku siginenud, et otsijad üks tõist mitte üles ei ole leidnud. Igatsedes käinud nad üks seal tõine teal mööda metsa, kunni viimaks Ämarik ühe orjavitsa põesa ääres värsked veretilgad rohu pealt ülesleidnud. Ta läinud nende veretilkade juhil ruttu edasi ja näinud viimaks oma sõpra Koitu allika ääres maas, kus ta jaheda vee sees oma haavu pesnud, mis temale jookstes orjavitsadest olli saanud. Ämariku ja Koidu palve peale muutnud Vanataat juhatajad veretilgad tänuks õiteks ümber ja pannud nad orjavitsa otsa.

marjarooside kohta täpsustav rooside kohta info korjatud saidilt – Gardners world .com

Pildid Toomas Sõelsepp.