Murueide kevadpruul ehk väevärskendus kase ja vahtra mahla abil.

Niisiis .. kevadeärevus hakkab maad võtma. “Mutid” ostavad külvimulda ja seemneid – Tidrikud on hakanud riidekappe sorteerima närviliselt ja  ärkavatele kaskedele ning vahtratele hakkab “aura tekkima”. Kevade esimene pruul tulebki vahtramahlast ja pisut hiljem kasemehlast. Oluline on see, milline talv on olnud, öeldakse et pehme talv toob vesise mahla, käre talv magusa. Kõige magusama mahla aga saab käreda talve järgi künkal kasvavalt vanalt kaselt.

Vahtramahl hakkab jooksma kui päeval paistab päike ja on plusskraadid ning öösel veel külmetab. Olenevalt kevadest võib see aeg olla isegi veebruaris – kuni aprillis. Ega ilma naljata ei kutsuta Aprilli mahlakuuks, nii tähtis oli see aeg vanarahvale. Vahtramahl on magus, oluliselt magusam kui kasemahl aga sellist vahtrasiirupit nagu ” Ameerikas ” või Canadas rohkem tegelikult, ( Suhkruvaher (Acer saccharum) on Kanada rahvuspuu. Ka riigi sümboolikas tuntud vahtraleht pärineb just suhkruvahtralt.) Meil naljalt ei saa -seal on vahtramahla suhkrusisaldus ca 7%meil 3-3,5% et saada liiter siirupit oleks vaja kokku keeta 40 -80 l mahla. Kuid kangekaelsed eestlased teevad keerukusest hoolimata siiski ka seda. Vaata või https://www.kasekunst.ee/uudised/

Mahlas on  sahharoosi, mineraalaineid, vitamiine ja mikroelemente, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid. Vahtramahl on väga tundlik, kõige parem on kogumiseks kasutada klaasist anumaid igasugune plastik võib rikkuda lõhna ja maitse.

Musta huumorina võiks öelda et mahla pressime noortest puupakkudest (itsitan pihku) Sellekohane nali ringles pikka aega meil ettevõtjate seas, kui tervisekaitse kontroll, teoreetikust ametnik  vastu rindu tagus ja nõudis et tema tuleb meile tehasesse mahla tegemist kontrollima millal tema tahab olgu või detsember. Noh ega me ka siis kadedad olnud lubasime kasepakud valmis panna sest detsembris saab korjata vaid kaske.

Aga kui nüüd tõsiseks tagasi minna siis mahla võtmine on lihtne, auk puusse või oks katki ja pudel otsa ning mahla tuleb ….aga puule ei tohi asjata haiget teha. Kui haava ei sulge liiga peenikest puud või iga aasta kurnata puu jääb haigeks ja sureb. Ja sureva puu mahl ei ole mitte kasulik vaid õnnetus. Puu peaks seetõttu olema vähemalt 20 cm jämedune kust mahla võtate, auk tuleb prunniga või pookevahaga ilusasti sulgeda et haigus puusse ei läheks ja kui võimalik võtta mahla iga aasta erinevast kohast. Auk ei tohks olla ka liiga sügav. Mahla kogumiseks puuritakse tavaliselt puu tüve sisse minimaalne auk, väikse näpu pikkune ehk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist, puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Üle 3 cm auk on juba kurjast.

Peale selle, et kasemahla peetakse üheks paremaks organismi turgutajaks seal sisalduvate ainete pärast, sisaldab vett, glükoosi, fruktoosi, vitamiine, õunhapet, valku, rauda, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, tsinki jne…. Arvati et see suudab  lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet. Arvati et Mahl aitab isegi depressiooni ületada,

Vanarahvas kasutas kasemahla ka kosmeetikas: kasemahlaga näo pesmine pidi hoidma naha klaari ja kortsud eemal. Juuste loputamine peaks aga muutma viimased säravaks ning siidiseks. Ja et kui  et kui ESIMESE kevadise mahlaga nägu pesta saab suveks näo valgeks kui kasetohtkõik tedretähnid peseb minema. Valget nägu peeti ju ilusaks ja peeneks. Mahla ei tohtinud enne pesemist juua, muidu kaob imevägi.

Lõunanaabrite kasemahla-armastus on leidnud veinina tee laia maailma ning teinud Läti mehe Linards Libertsi oma kodumaal edu võrdkujuks. Ta võtab iga aasta mahla umbes 400lt puult.

Soome keeles tähendabki sõna mahla vaid puumahla, kõigi muude mahlade nimeks on neil mehu.

Meie Vanarahval aga oli  lausa ütlus Valge lehm, sada sarve peas. Lüpstakse ühest nisast.

 

Retsepte Kasemahlast pikemaks nautimiseks. 

Hapendatud kasemahl

Värske kasemahl valada hoolikalt pestud pudelitesse, jättes pudeli kaelaosa puhtaks, sulgeda õhukindlalt. Hästi sobivad šampanjapudelid või 3 liitrised purgid. Viimased sulgeda õhukindlalt metallkaanega. Siingi jätta purgi servast 2-3 sõrmejagu ruumi. Kevadel purki, pudelisse pandud mahl on tarvitamiseks sobivalt hapu 5-6 nädala pärast. Säiludes aastaid. Kui soovite süsihappegaasirikkamat jooki võib 0,5l mahla kohta lisada 0,5 -1  tl suhkrut. ja 3-4 rosinat.

Kasemahla šampanja

võta 12 l kasemahla 3-3,5kg uhkrut 4 sidruni sisu või 200g ebaküdonia mahla, 100g veinipärmi, igasse šampanjapudelisse lisamiseks 50 g viina või rummi.

Kasemahla keeta seni, kuni on aurustunud 1/3-1/2 vedelikust, vaht eemaldada. Vedelik valada 10 liitrisesse käärimisnõusse.Lisada sidrunimass või ebaküdonia mahl ja veinipärm. siis lisada nõusse värske kasemehl kuni nõu on kaelani täidetud. Sulgeda nõu ja hoida toasoojas kuni intensiivse kärimise alguseni. Seejärel viia nõu pooleteiseks kuuks jahedasse. Villimisel lisada igasse šampanjapudelisse viina või rummi. pudelid täita virdega, sulgeda, traadistada, ning hoida kuu jahedas.

Rabarberi Kasemahlavein

Liiter Rabarberimahla, 6 kg suhkrut , kasemahla, venipärmi, koostisosadest saab 25 l veinivirret. Kasemahla võtta nii palju et pudel oleks kaela alguseni virdega täidetud.Lahustada suhkur rabarberimahlas. Valada siirup käärituspudelisse, täita nõu ülejäänud osas kasemahlaga. Lisada veinipärm. asetada peale käärimistoru ja kääritada käärimise lõpuni..ehk kuni süsihappe gaasi enam ei eraldu.

Kasemahlakali

Aurutada 10l kasemehla 5l mahuni, jahutada, lisada peotäis leige veege pestud rosinaid ja ühe sidruni lõigud, lasta ööpäev toasoojas käärida. Seejärel valada kali pudelitesse, sulgeda õhukindlalt ja hoida jahedas kohas .

Kasemahlakali sidruniga. 10 liitrile kasemahlale lisada 3-4 sidruni mahl ja 50 vähese suhkruga hõõrutud pärmi, segada. Segu valada 0,5 liitristesse pudelitesse, kus 1 liitri mahla kohta on lisatud 2 tl suhkrut . Pudelid sulgeda ja viia jahedasse kohta tarvitada mõne päeva pärast.

asutada saab ka raviotstarbeliste jookide valmistamiseks.

Kasemehla -sigurijuurejook. 1 liitri keeva vee kohta võtta 2sl kuivatamata kõrvetamata peenestatud sigurijuurt. lasta jahtuda, kurnata ja segada kasemahlaga vahekorras 3:1 (esimene arv näitab kasemahla kogust) .Lasta 3-4 ööpäeva jahedas seista ja juua 1 klaas 2-3 korda päevas enne sööki. Jook tarvitada Furunkuloosi, neeruhaiguste, aneemia (kehvveresus), unetuse ja suhkruhaiguse ravis.

Kasemahla -Liht Naistepuna jook.

Võtta 5 spl kuiva peenestatud naistepuna droogi, 1 liitri vee kohta. Keeta 10 minutit, jahutada , kurnata, ja segada kasemehlaga vahekorras 3:1. Juua võib kohe, üks klaas 2-3 korda päevasenne sööki. Suuremat joogikogust hoida jahedas. Jooki tarvitada seedehäirete , maksa -ja  põiehaiguste, koliidi, (jämesoolepõletiku) ja unetuse korral. See jook on hinnatud ka rögalahtistina ja köhavaigistine selle tõttu.

Kasemahla Pohla või Mustikalehejook.

Võtta 6 spl kuivatatud peenestatud polhlalehti 1 liitri keeva vee kohta. Keeta mõni minut kinnises nõus ja lasta jahtuda. Kurnata ja segada kasemehlaga vahekorras 2:1 lasta  laageduda 2-3  päeva kinnise nõus jahedas laagerdudaja , juua 2-3 korda  päevas enne sööki, pohlalehe Jooki tarvitada kivitõbede, põiepõletike, reuma ja podagra puhul.

Mustikalehejooki tervitada eelkõige suhkruhaiguste korral kui veresuhkrut alkandavat jooki.

Kasemahla Kõrvenõgesejook.

Võtta 3spl kõrvenõgese kuivatatud peenestatud lehti ja valada peale 1 liiter keeva vett, jahutada, kurnata, segada kasemehlaga vahekorras 2:1 Lasta laagerduda 3-4 päeva ja juua 1 klaas pärast sööki. Jooki tarvitada aneemia, neeru- ja kuseteede põletike, põrnahaiguste, soolepõletike, suhkruhaiguse tarvis.

Kasemahla -Aedoakauna keeduveejook.

Segada aedoakaunte jahtunud kurnatud keeduvesi kasemehlaga vahekorras 2:1, lasta laagerduda 3-4 päeva ning juua üks klaas päevas enne sööki. On kõrgelt hinnatud veresuhkrualandaja.

Kasemehla Aedvaagijook.

Võtta 4 spl aedvaagi droogi, valada peale 1 liiter keva vettja hoida tõmmist 30 minutit 100 kraadi juures. (vee vannil), jahutada, kurnata, ja segada kasemehlaga vahekorras 4:1.Jook i võib kohe juua üks klaas korraga, kolm korda päevas enne sööki. Jooki tarvitada rögalahtistajana, Neeru ja maksahaiguste, hemorroidide ravis.

Kaseõlu

Koostisosad: umbes 20 l kasemahla, 1 kg mett, 3 küüslauguküünt, sidrunikoort, 4 supilusikatäit õlut. Mahl soojendada, segada sisse mesi (kuni lahustub), lisada küüslauk ja sidrunikoor, keeta 1 tund. Pärast jahtumist lisada 4 spl õlut. Lasta fermenteeruda, panna pudelisse ja säilitada külmkapis.
Tarvitada söögiisu tõstmiseks enne sööki.

 

Kes ise ei viitsi teha siis erakordselt huvitavaid tooteid on ka valmiskujul eestis saada , mõisliku hinnaga ja ilma ebavajaliku sodita. Kvaliteeti  märgina kinnitamas Talu Toidab tempel.

Kasutatud  ja soovitatav kirjandus.

 

 

Advertisements

Murueide mure- ehk mis on linnukesel viga.

Paljud naudivad hetkel imelist talveilma, päikesekiiri, puudelt pudenevat lund -ei ole veel hirmus külm aga enam ei sula ka – ideaalne talveilm.  Aga kas ka kõigi jaoks?

Selliste ilmade puhul on Murueidel mure linnukeste pärast – kas ja kust saavad nad toitu?  Kas saame neid aidata ? Kas tohib? Mida anda ? No ikka tohib ! Sest lisaks lindudele nii hädavajaliku talvise lisasöögi andmisele, saame sellest me ise ju ka andmisrõõmu ja esteetilist naudingut nende vaatlemisest. Ja koolitame sõbrakesed käima kes edaspidi meie aia eest hoolitsemas. Aga toitu valides peame arvestama lindude eripärasid. Ja nagu kõigega looduses, arvestama (nagu väike prints ütles) et me vastutame nende eest keda me taltsutanud oleme. Sortide rikkus söögimaja juures käiatest võib olla üllatav, ulatudes mõnes kohas kümneteni, kümneteni!  Seega kui juba oleme otsustanud linde toitma hakata siis  tuleb seda ka teha vastutustundega. Ja kui oleme juba toitmist alustanud ja seda mõnda aega teinud, ei tohi me seda enam niisama lihtsalt lõpetada. Asi pole selles, et linnud ei oskaks pärast enam jälle ise toitu hankida. Lihtsalt nad jäävad Sinu peale lootma ja raiskavad  palju aega ootamisele ning pärast võib aega  napiks jääda et valgel ajal veel eluks ja külm atalveöö üleelamiseks vajalik kogus leida. Kui juba toitma on hakatud siis on mõistlik seda teha regulaarselt. Tagamaks lindudes kindlustunde. Naljakas on mõne aja pärast vaadata, kuidas linnud sellega ära harjuvad ja kui te vahel veidi  hilinete, võite märgata ümbruses  juba ootavaid ja närviliselt nihelevaid linde. Regulaarse toitmise puhul on ka see hea et toit ei jää niimoodi lihtsalt vedelema ja lahtiselt pannes ei tuiska minema või  näiteks lund täis. Kevadel aga kui on juba aeg minna õunapuudel ärkavaid uimaseid  kahjureid otsima minna tuleb toitmist järk järgult vähendada. Andes vaid pisut lisa ootamatu külma puhul. Mida varem aga lindude toitmisega alustada, seda suuremad hulgad neid käima harjub.

Kõige kindlam ja lihtsam on pakkuda pekki – ilmtingimata tuleb poest ostetud peki puhul maitsta et see ei oleks soolane. Sama oht on ka pähklite puhul. Soolapähklid sobivad isastele diivanilindudele mitte aknatagustele värvukestele. Pekk tuleb ka korralikult kinnitada -oksa, halu, toitumismajakese vms sellise külge. Muidu võib mõni suurem selle lihtsalt minema vedada ja lõpuks on kõht käis varesel või naabri kassil aga mitte sinu tihastel. Kui asju riputada siis on oluline ka et see,  millega riputate, ei oleks kiuline mis võib kuidagi linnukestele jalgade ümber või mujale takerduda, ega ka habras või rabe  mis murdub ja toit maha kukub (nagu alumiiniumtraat).  Hea on ka segada kaerahelbeid või hirssi  või muid söödavaid seemneid ja terasid rasvaga, eelistatult searasvaga. Mina segasin viimasesse portsu just  sügisel moosi jaoks puhastatud ebaküdooniaseemned näiteks.

Segu tuleks kokku segada ja natuke seista lasta et rasv jõuaks teradesse imbuda ja lõpuks kurnata üleliigne rasv pealt ära. Sellega saab siis otsast peale järgmist ringi alata. Muidugi aitavad ka terad kuivalt ja tänapäeval on poes müüa megapalju igasugu valmissegusid kookosrasva ja seemnekestega ning kallimaid isegi vitamiinidega. Toidumajasid on samuti palju saada – ise tehes on oluline järgida nööre nagu eespool mainitud, vaadata et ei oleks teravaid servu, (plekiribal või plastikpudelil näiteks) millega linnukesed endale viga võivad teha ja et söögil oleks äär mis ei lase toitu maha tuuseldada, kus selle söömine kasside tõttu võib eluohtlik olla. Lisaks peaks toidumaja olema piisavalt raske et hea süüa oleks ja see tuule käes ei laperdaks ega mitme linnu puhul liiga ei kõiguks.

Veelinde toita ei tohi – nende puhul on see suisa sigadus nende suhtes keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Veelinnud, kes on sunnitud ööbima jääl või maal külmuvad sageli jäässe kinni või hukkuvad külmas. Selline tegevus kahandab lindude rändeinstinkti ja ei lase neil vaba vett otsida ja oma loomuomasel moel käituda. Maha jäädes on nad kerge saak koertele ning rebastele  nad  võivad autode alla jääda, lollide poolt  jahitud saada ja ka igasugu haigustesse jääda mis muidu selliseid linde ei ohustaks.  Kõik meil talvel esinevad veelinnud on ränd linnud ega vaja inimestelt lisatoitu.. ja kui on vaja juba siia jäänud linde toita, siis  Sai ei ole linnutoit, veelindudele saia söötmine on täielik tabu, see rikub nende seedimise ja lõpuks saabub surm. Seda on nii kurb vaadata, et enamus lindude toitjaid söödab lindudele pätside kaupa saia. Küsimuste või mure puhul helista keskkonnainfo lühinumbrile 1313 ja küsi kas ja mis on tark teha või tegemata jätta !

Iga aasta jaanuari viimasel nädalavahetu sel toimub Eestis SUUR TALVINE AIALINNU

VAATLUS Osalemiseks tuleb ühel neist päevadest enda valitud tunni jooksul toidumaja

juures või koduaias lindude tegevust jälgida ning kirja panna iga liigi suurim korraga

kohatud isendite arv. Üritust korraldatakse alates 2010. aastast. Aialinnuvaatlusel kogu

 tud andmeid kasutatakse meie talviste lindude käekäigu jälgimiseks. Vaata lähemalt

http://www.eoy.ee/tal

Rahvatarkustes ei räägita aga mitte ainult linude söötmisest vaid ka inimese söömisest seoses lindudega. Sõna linnupete elab meie keeles praegugi veel. Kaasaja moodsad inimesed  nimetavad igasugust kerget einet linnupetteks. Kas nad aga mäletavad mida see varem tähendas?  Eeskätt just vanemad inimesed teavad, et ilma linnupetet võtmata ei tohi hommikul välja minna. Öeldi lausa et kui  seda teha, võis saada haiguse või häda külge. lind viis jõu. Oluliseimad olid kevadised esimseda rändlinnud ja seda mis tähendas tühja kõhuga erinevatele lindudele vahele jääda sõnastati iga linnu puhul eraldi. Talve veetsid  mustsete arvamuste kohaselt linnud surnuteriigis, kust tagasi saabudes tõid kaasa ohtlikke surmahingusi. Suuri valgeid kajakaid ja Kormorane on peetud meremeeste hingedeks, Toonela lind on samuti luik. Rändlinde on arvatud talvituvat ka vee või maa sees.

lindudele lauldi metsas ja kui õnneks läks vastasid esivanemate hinged lauluga vastu. loodeti et ehk on ka nende seas kellele talvel paluke visati mõni lähedane kes siis sedamoodi suvel tänab.

Kas ehk lindude söötmisega talvel saab end häda eest ära osta nagu vanasti osteti kiriku käest indulgentse, mõtlemise ja meele seadmise koht. Kindel on aga see et enda ja ümbruskonna eest hoolitsevad inimesed on terved ja õnnelikud ja armastatud. Noh vähemalt lindude poolt sel puhul

Kevadel kui arvatakse, et linnud juba tulemas on, siis toob igayks omale suutäie leiba õhtul magama minnes voodipeatsi, ja kui tal vaja on hommikul õue minna, siis pistab ta natukese leiba suhu ja sööb ära, ennegu uksest välja läheb: siis ei saa lind teda mitte ära petta. Ka pidada need linnud ka ära petma, kes talvel meie maal elavad, sellest aga hoolimata, et nad ise meie juures talvel elukorterit pidavad. Nõnda pidada vares paastu-maarjapääva hommikul ära petma, harakas, kaarn ja kull suurel-neljapääva homikul, muud teised talised linnud karjalaskmisepääva hommikul.
E 27637/9 (1-6) < Pöide khk., V.-Löeve v. – Juhan Rattas (1896).

Rõõsalt tervitades teie Murueit

Maria Kaljuste

 

 

Murueide põllul kasvab marjaroos, aasta puu mis on hoopis põõsas.

Ajakiri  eesti loodus valis 2019. aasta puuks  roosõieliste sugukonda kuuluva kibuvitsa (perekond Rosa).

Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks. Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks.

https://www.loodusajakiri.ee/aasta-puu-on-kibuvits/?fbclid=IwAR0-RBElYnpAhIcg0Nz1pON6QC2oaDg8IiRFGBChWFulaBWkt2CLwtlTOnI

Vähem aga on räägitud sellest et kibuvitsa ja kurdlehelisi roose kasvatatakse  just marjade pärast ning  kibuvitsa ääretult maitsvast ja tervislikust viljast -nimelt on kibuvitsa vili söödav.  Näiteks ‘Rio 4’ ongi nn  vitamiiniroos, mille kibuvitsataolised marjad on väga C-vitamiinirikkad.

“Astelpaju vitamiinirikkusest on väga palju räägitud, kuid selle roosisordi viljades on kümme korda rohkem C-vitamiini,”  seda rääkis tuntud roosikavataja  Rein Joost, kes soovitaski  meile oma Saaremaa talusse istutada  just vitamiinirooside  sorte. Ka muidu C-vitamiinirikkale mustale sõstrale annab see roos silmad ette. Joost on töötanud välja ka tehnoloogia, kuidas roosimarju korjata ja töödelda, et kõik väärtuslik kraam sinna alles jääks. Marjarooside tuntud  sorte on teisigi siin loetlen mõned tuntumad ja mis mul on:

1)Rosa spinosissima on tuntud kui šoti roos – kaunis valgeõieline varajane õitseja kuid väga ollakine roos. marjad on piklikud, väiksemapoolsed lillakasmustad. Kõrgus 1m-laius 1,2

2)Rosa setipoda. Harjaselised, kimpudena asetsevad urnikujulised tumepunased marjad ja kaarjad varred teevad sellest lummava nähtuse. Suvine õitseja suurte roosade õitega. kõrgus ja laius 2m

3)Rosa rugosa ‘Alba’. Säravpunased kirsstomateid meenutavad lihakad  marjad. Tugev lehestik  roosadest pungadest avanevad valged õied .Kõrgus ja laius 2m.

4 ) Rosa moyesii. Elegentsed oranzikaspunased marjad  sügisel ja ühekordsed roosad või punased õied suvel, pikkadel kaarjatel okstel teevad ta uhkeks hekiroosiks . kõrgus kuni 4m laius 3.

5)Rosa ‘Madame Grégoire Staechelin’ on uhke roniroos,hiigelsuurte marjadega mis muunduvad kollastest roosakaspunasteks kui küpseks saavad. Õied aga on maikuised, topelt pleekinudroosad. Kuigi on aldis seenhaigustele on ta ilu väärt pingutust. Kõrgus 6m-laius4.

6)Rosa ‘Fru Dagmar Hastrup’. Pisikesed oranzikaspunased marjad mis meenutavad kirsstomateid. Õitseb suvel heleroosade pisut nelgilõhnaliste õitega. Kõrgus 1m laius 1,2

7)Rosa filipes ‘Kiftsgate’Masses. Hiiglaslik ja hästitootev roniroos üksikultasetsevate kaunite  kreemikasvalgete õitega.  Kõrgus 10 m laius 6.

8)Rosa canina. Ehk Koer kibuvits. Linnud armastavd ümaraid lihakaid marju , on eriti hea toiduvalmistamiseks. Seda on ka meil pljudes kohtades linnapildis hekkidena – kõrgus 3m laius 1,5

This slideshow requires JavaScript.

Kõige rohkem leiavad roosimarjad kasutust siiski tee tegemisel. Sellest tuleb imemaitsev reeglina punane naudingujook.

Roosi viljadest teeme talus peale  põhjalikku puhastamist moosi, võiet, mahla, suhkrustatud maiuseid. Roosimarjadest võib teha ka imemaitsva piruka.

panengi siia paar lemmikretsepti

1)Kõige lihtsam roosimarjamarmelaad :

Puhasta 1Kilo  roosimarju

600g moosisuhkrut / või 600g suhkrut ja 10 g kollast pektiini, mis sega suhkru sisse  hoolikalt enne lisamist

Potipõhja kalla põhjakõrbemise ennetemiseks 100 ml mingit mahla või vett.

kui paned vett või maheat mahla siis lisa 1 sidruni mahl või 10 g sidrunhapet.

Pane marjad ja vesi keema, lisa suhkur kui marjad kuumad.

Segu keeda madalal tulel pisut kokku,  kuni marjad pehmed,  võib mikserdada nuimikseriga või kui kesti ei taha üldsesiis  hõõruda läbi suureaugulise sõela või spetsiaalse pressi et tulemus tuleks ilma tükkideta ja rohkem pasta.

2) Tahad et see oleks ketšup? Tee nagu eelpool mainitud aga pane suhkrut 200g vähem, lisa lõpus 100ml õunaäädikat (6%) ja natuke küüslaugupulbrit, tsillit ja punet!

3)Roosipirukas: taigna retsepti ei hakka ma panema, kuna seda saab igaüks teha nagu soovib, muretaigen, kohupiimataigen, lehttaigen – taigen peaks olema pigem magusapoolne või lehttaigna puhul (kui ostetud mageda võiga)  saab siis piruka pärast tuhksuhkruga üle puistata.

Aga:  rulli taigen ja Lõika meelepärasteks tükkideks või suru vormidesse.

korvid või lahtise pirukapõhja võiksid eelüpsetada 10 kond minutit, (kui teete tavalisi pirukaid siis loomulikult mitte )tehes taignasse kahvliga augukesed. Seejärel määri põhjale tummist kokkukeedetud roosimarja marmelaadi või ketsupilaadset määret.

Marjad puhasta sisust – ja kalla neile kuum vesi peale (seda võib teha juba ka varem) lase vesi pisut või päris jahtuda. Nõruta pehmed marjad välja nii muivaks kui saad. Ära vedelikku jumala pärast ära viska, sellest saab imehea rüübe.

Või teine võimalus prae marjad pisukese törtsu võiga ja lisa mesi

– täida pirukad jättes siis kui teed kinniseid pirukaid  auru jaoks tippu väike ava et aur välja saaks ja olenevalt  taignast küpseta lõpuni. arvatabasti 25-30 minutit.

Tegelikult on nende segudega võimalik teha kooki ja maiuseid kõikide marja ja  õunakoogi retseptidega, sest ka kaneel mekib roosimarjade ja meega väga hea.

Ja lõpetuseks Üks vana eesti jutt, mis seletab miks talvel sulailmaga roosipõõsaste all punased tigad maas on ja mida kuulsin Kristel Vilba käest. See jutt räägib, et Koit ja Ämarik kord teine teist seal ilusamas orus taga otsinud, kus nad muidu ikka aastas kokku tohtinud tulla. Aga seekord olevat sinna kõiksugu tihket kibuvitsa võsastikku siginenud, et otsijad üks tõist mitte üles ei ole leidnud. Igatsedes käinud nad üks seal tõine teal mööda metsa, kunni viimaks Ämarik ühe orjavitsa põesa ääres värsked veretilgad rohu pealt ülesleidnud. Ta läinud nende veretilkade juhil ruttu edasi ja näinud viimaks oma sõpra Koitu allika ääres maas, kus ta jaheda vee sees oma haavu pesnud, mis temale jookstes orjavitsadest olli saanud. Ämariku ja Koidu palve peale muutnud Vanataat juhatajad veretilgad tänuks õiteks ümber ja pannud nad orjavitsa otsa.

marjarooside kohta täpsustav rooside kohta info korjatud saidilt – Gardners world .com

Pildid Toomas Sõelsepp.

 

Eelmise jätkuks üks meenutus !

KUI KURGIL JÄI KURK HAIGEKS
Venda Sõelsepp

Oli hallaöö. Kurk külmetas ja tal jäi kurk haigeks. Ta läks arsti juurde, koputas ja küsis: “Vabandage, kas teie võite aidata, kui kurk haige on?”
Arst vaatas imestunult ja ütles: “Ei, ma pole õppinud Kurke arstima. Olen kurguarst.”
“Oi, kui tore,” rõõmustas Kurk, “siis sattusin just õigesse kohta: kurk valutabki.”
“Kuid mina ei ole kurgiarst, ma olen kurguarst.”

“Ongi hea – mul on just kurk haige.”
“Tähendab – teil on üks teine Kurk haige, ja teie tulite talle abi paluma?” arutas arst.
“Ei, mul on üksainus kurk ja see ongi haige.”
“Imelik,” pomises arst, “tal on nähtavasti oma aed ja seal kasvab üks haige Kurk. – Mis haigus tal on? Kas hakkab hapuks minema?”

“Ei,” vaidles Kurk vastu, “minu enda kurk on haige, näete – aaa – aaa – aaa!” Ja Kurk ajas suu lahti.
“Näe imet,” naeris nüüd arst, “või Kurgil ka kurguhaigus. Näe, ongi kurk punane.”
“Mis – mis?” ehmus sellest Kurk. “Ei või olla! Kogu aeg olen roheline olnud. Kuidas ma siis nüüd äkki punane olen? Ega ma tomat ole!”
“Mitte teie pole punane, kurk on punane.”

“Mina olengi ju Kurk!”
“Noh, ja teie kurk ongi punane.”
“Mul pole mingit Kurki, olen poissmees ja hoopiski mitte punane. Olen täiesti roheline.”
“No mis te siis minu juurde otsisite,” küsis arst pahaselt, “kui te roheline olete? Olge rahuga edasi ja minge või kollaseks.”

Nüüd sai ka Kurk pahaseks: “Mis arst te üldse olete, kui ei tea sedagi, mis siis teha, kui kurk valutab?”
“Mina tean küll, mis teha, kui kurk valutab, aga mis siis teha, kui Kurk haige on, seda ma ei tea ega tahagi teada,” ütles arst selle peale.
Aga Kurk ütles jälle: “Noh, kui te teate, eks ravige siis kurk terveks. Aaa – aaa – aaa…”
“Kurk on punane.”
“Ei ole, olen hoopis roheline. Kas te olete värvipime või?”

Ja nõnda nad seal vaidlesid ja vaidlesid, ja kui arst vahepeal vihast roheliseks ning Kurk punaseks ja hapuks pole läinud, siis vaidlevad nad tänapäevani.

 

Pioneer nr. 10 / 1966.

Köha ära köhimine ja minema ravimine Murueide moodi

Enne kui oskan soovitada mismoodi aidata -mõtle miks või milline köha hädasolijal on !

Esmalt tasub ( eriti laste puhul)  vaadata et võib olla on köha põhjustajaks võõrkeha, ärritavad gaasilised ained,  ninast neelu valguv liigne nõre,  valesti sisse hingatud toidutükk,  kust tuli või miks tekkis  limaskestaturse ehk -põletik või mis muu probleemi põhjus või  soodustaja võib olla?

Hingamisteede limaskest on kaetud närvilõpmetega. Nende ärrituse korral tekib köhahoog. Seda nimetataksegi köharefleksiks

Selge on see et  Köha ise aga on keha kaitserefleks, mis aitab hingamisteid puhastada. Seetõttu ei pea köha kohe maha vaigistama tõttama. Nagu eelpool loetletud siis Köhal võib olla erinevaid põhjusi.  Samuti ei ole kohe ka palavikku vaja kunstlikult alandada kui see just ohtlikult kõrgeks ei tõuse. Tasub arvestada et Palavik on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Ja me peame laskma kehal oma tööd teha – kui esimese reaktsioonina peotäie tablette sisse ahmame siis keha muutub laisaks ja ei teeni meid kõppkokkuvõttes enam hästi. Tablette tuleb ikka ja jälle võtta et toime tulla ja need omakorda tekitavad doominoefektina muid probleeme.

Viiruslik köha kestab kaua -nädal kuni isegi 2 kuud! vaikselt vähemaks vaibudes. Tõsi sagedamini ja kauem kui kuu kestva köha puhul on tegemist juba kroonilise köhaga. Eriti tähelepanelik tasub aga olla kui te olete suitsetaja või kui peres või läheduses  on esinenud kopsuhaigusi, näiteks tiisikust  või astmat. Keha  viiruslik köha on nakkav ainult algstaadiumis.  Sellise köha  põhjust aga ravida ei saagi, sest köha põhjustavatele viirustele toimivaid ravimeid ei ole, ka antibiootikumid ei aita! Viirusnakkus paraneb ise aja möödudes ja saab vaid organismi aidata ja olemist leevendada.

 köha võib olla igasugust – Lahtist köha, mille käigus eritub põletiku tõttu röga, mida siis organism väljaköhimise teel püüab eemaldada, köhimisel võib õhk välja paiskuda kiirusega kuni 80 km tunnis. Kuiva  köha või ärritusköha mis vedelikku ei tooda, sellise  põhjustab kõige sagedamini  tolm, külma õhu sisseahmimine pikema aja jooksul  külmetushaigused või gripp.

Mõnikurd  kaasneb külmetushaigusega äge kõripõletik ehk larüngiit. Larüngiidi puhul muutub hingamine kärisevaks ja hääl madalaks. Köha hakkab paukuma ja lõpuks köhimisel lendama rögaklombid.

Psühhogeenne köha  esineb harva. See ei tulene välistest ärritajatest. Olete märganud kuidas keegi kes hakkab esinema närviliselt korduvalt köhatab enne esinemist?  Seda võib esineda ka muudes situatsioonides, enne loengut, vastamist, kohtingut,  sellistel puhkudel on vaja tegeleda stressi ja ärevuse põhjustega mitte füüsilise köhaga.

Köha ravi ja leevendus – 

Köha puhul aitab kurgu töötlemine soojaga, niisutamine ja põletikuvastased vedelikud. Köha puhul ei sobi juua gaseeritud jooke. haigele võiks aga  öise kuuma ja paha olemise puhul abiks olla hoopis jahedamapoolse vee pakkumine. Võiks avada akna kui õues just päris külm pole sest jahe õhk alandab limaskesta turset. jälgida tuleb muidugi et  riided ja tekk sobivad oleks. Abi võib olla ka inhalatsiooniaparaadi auru hingamisest või kuuma jooksva veega võimalikult niiskeks

Köhale sobiv ravim oleneb köha liigist ja põhjusest. Köharavimid võib jagada mitmesse kategooriasse:

• Köhapärssijad – neid kasutatakse kuiva või ärritusköha korral ja nende toime põhineb köharefleksi pärssimises kesknärvisüsteemis.
• Kurguärrituse leevendajad – kasutatakse samuti kuiva või ärritusköha korral. Nende toime on paikne ehk nad vähendavad kurgu limaskesta ärritust. Reeglina on kurguärrituse vähendajad looduslikud, enim tuntud  altee.
• Rögalahtistid ehk ekspektorandid – neid kasutatakse tavaliselt lahtise köha puhul ning toime põhineb kopsudes liigse röga vedeldamisel, mis kergendab köhides hingamisteede puhastamist.

Soojendavad protseduurid siiski ei sobi, sest  kui inimesel on kõrge palavik, siis  võivad nimetatud protseduurid kehatemperatuuri veelgi tõsta.

Köha leevendada saab ka haige ise läbi akupunktide mõjutamise ja õige enesemassaaži. Alljärgnevaid nippe kasutatakse köhaärrituse vähendamiseks, rögaerituse suurendamiseks, valuvähendamiseks ja hingamise kergendamiseks. Enesemassaaži võid alustada nii nõrga köha korral kui ka ägeda bronhiidi perioodil, ka siis kui kasutad muid raviprotseduure või ravimeid. Selle lõigu kohta vaata lisa http://www.akupunktuur.eu

Kuna Apteegis müüdavad köhasiirupid sisaldavad lisaks toimeainele enamasti ka paljusid lisa ja värvaineid mida pole üldse vaja endale sisse ajada toon siin välja läbi aegade tuntud võtteid rahvameditsiinis millega on köha leevendatud- ja mis töötavad ka tänapäeval.

kasutage kodumaiseid ilma lisa ja värvaineteta siirupeid – ebaküdoonia,  kuusevõrse ja eriti  angervaksa mis aitab põletiku puhul ja vaigistab valu, Angervaksa ja teisi siirupeid  saab siit  : http://www.ideafarm.ee

Alteejuure ekstrakt. Altees sisalduvad limaained moodustavad kurgu limaskestal kaitsekihi ja kurguärritus leeveneb.

Ananassimahl hea abimees ka köha vastu kuna sisaldab  bromelaani, millel on ka üldine põletiku- ja bakterite vastane toime

Tüümian ehk aed-liivatee aitab köha ja nohu puhul, sobib hommikuseks joogiks kuna ei aja niipalju higistama.

Aed-liivatee, mis vedeldab röga ja soodustab selle väljutamist.

Iisop ajab higistama ja aitab hingamisteede haiguste korral, parandab seedimist.

Raudrohu tee või tee kuhu on lisatud raudrohu siirupit aitab  köha vastu.

Et köha lahti läheks, joodi kuuma piima, mis keedetud sibula, mee, või ja soodaga.

Rinda ja jalataldu määriti hanerasvaga ja seoti villase kootud esemega.

Higistama ajamiseks palaviku korral anti juua pärnaõie või vaarikateed.

Punest on abi -nii tee, tõmmise kui toidu sees –puneauru ka hingatakse.

Paprika ja seller ja petersell on puhastava toimega ning väljutavad kehast mürgiseid aineid. Seller aitab ka köha puhul. Petersell  sealjuuress on hea raua ja muude mineraalainete allikas, puhastab organismi ja toimib diureetikumiks.

Köha ja kopsuhaiguste puhul tarvitati ubalehte, põdrasambla- ja männiurbade teed. Samuti tehti kobrulehtedest. See kuivatati, hõõruti puruks, segati meega ja tarvitati.

Sibul, küüslauk, salvei, saialill, kõrvits ja mesi – kõik need aitavad suurepäraselt köha ja nohu ravida.

Kuum piim ja või olla abiks:  pane dessertlusikatäis magedat koorevöid taasi piima sisse ja keeda tasasel tulel 5 minutit. soovitatakse juua  seda soojalt hommikul ja õhtul.

Tehke soolalahus: veerand teelusikat soola lahustatuna soojas klaasitäies vees. Sool aitab röga väljutada, vähendab valulikku paistetust ning leevendab kraapivat või ärritavat tunnet kurgus. Kuristage soolveega mitmeid kordi päeva jooksul vastavalt vajadusele. Võite vette lisada ka teelusikatäie mett, mis omakorda pehmendab valutavat kurku. Kuristage kurku saialilleteega. Selleks võtke 2 kl keeva vett ja 4 sl lilleõisi, laske tõmmata kolmveerand tundi.

veel öeldakse et :

Köha vastu aitab piimas keedetud sibula söömine.

• Suruge kastrulis katki kuumad kartulid, katke pea rätiga ja hingake kartulipudru auru sisse.
• Tehke jalgadele kuuma vanni, lisage vannivette küüslauku, sibulat, salveid, sinepiseemneid, rosmariini või tüümiani – kõik nad parandavad vereringet.
• Tehke ägeda köha puhul jalavanni, millesse puistake sinepipulbrit.
• Lõigake peeneks viis keskmist küüslauguküünt ja keetke liitris piimas. Jooge mitu korda päevas tugeva köha korral.
• Sööge kõrvitsa viljaliha või jooge kõrvitsamahla. Bronhiidi puhul aitab kõrvitsapuder.
• Kui hääl on ära, keetke pool kilo kapsalehti 1 l vees, laske pool tundi seista ja võtke soojalt kolm korda päevas veerand klaasi jagu.
• Lisage 1 l keevale veele 1 tl kadakamarju, laske veerand tundi kaane all tõmmata. Aitab köha ja kähiseva hääle puhul. Pole soovitatav mao- või neeruhaiguse korral.
• Haigele kurgule aitab saialillemähis: 15 g värskeid või
  10 g kuivatatud õisi 1 kl vee kohta kuumutada, lasta 5 min keeda ja veerand tundi tõmmata. Pärast kurnamist asetage tõmmisesse kastetud rätt ümber kaela ja hoidke kuni pool tundi.
  • Valage 1 sl kummeleid üle 1 kl kuuma veega. Laske tõmmata. Tilgutage ninna neli korda päevas.
• Võtke 2 sl kummeli- ja piparmündiõisi, valage üle 2 l keeva veega, keetke aeglasel tulel 10 min ja hingake seda auru sisse umbes 20 minutit.
• Soojendage soola ja hoidke seda taskurätis ninajuurel kuni soola jahtumiseni.
• Määrige nina seest meega.
• Valage 2 tl kaselehti üle 1 klaasi keeva veega, laske pool tundi tõmmata ja kurnake. Lisage veidi söögisoodat ja jooge toidukordade vahele kolm korda päevas veerandi klaasi kaupa.
• Pange klaasi sisse 2 sl peenestatud sibulat, valage peale veidi keeva vett ja katke paberiga. Tehke sellesse auk ja hingake sibulaauru sisse. Aitab ka allergilise nohu puhul.
• Peenestage 4 peotäit värskeid saialilleõisi (võib ka koos õielehtedega) ja pange tuliseks aetud searasva sisse (0,5 kg). Lasta tõmmata 20 minutit, tõsta pliidilt ja lasta ööpäev seista. Sulatada üles ja kurnata läbi marli.
• Loputage nina nõrga soolalahusega. Võtke 0,5 l keedetud vett ja lahustage selles 1 sl soola. Tõmmake lahust kordamööda mõlemasse ninasõõrmesse, surudes samal ajal teist sõõret näpuga kinni.
• Hõõruge õhtul enne uinumist jalataldu vietnami salviga.
• Nohust jagusaamiseks võib kasutada ka eeterlikke õlisid. Kõige tõhusam on teepuuõli. Tilgutage 4–6 tilka kuuma veega täidetud kaussi ja hingake seda auru sisse. Tõhusalt mõjub ka eukalüptiõli.

Lisaks oma peale ja sahtlipõhja märkmetele on antud postituses kasutatud märkmeid ka perekooli foorumist ja saidilt http://herba.folklore.ee/ ja  Tähtvere lasteia koduleht.

Peaasi et peavaluta ;-) ehk Murueide parim valik pohmaka puhul.

Kui mõnus peomumin sõpradega klaasikese ääres pikale venib, siis järgmisel hommikul võib enesetunne ootamatult huvitavaks osutuda. Valikus pea- või kõhuvalu, tihti ka mõlemad korraga.  Lisandväärtusena on pakkuda  kõhulahtisus, oksendamine ja kõrvetised. Loodan südamest et loed seda blogi enne pidu ja kas valid supermaitsvad alkoholivabad kokteilid ja selge pea ning klaari mõistuse, või siis juba tõesti kui õnnetus juhtus või ahvatlusele järgi anda otsustasid, oleksid rohtudest teadlik ja parim valik endale valmis pandud. Oluline oleks ka mitte juua tühja kõhu peale -kõht võiks olla “vooderdatud” aeglaselt lõhustuvate süsivesikutega – nagu täistera sepik, pasta, tatar, pruun riis jne. Kui süüa pole aega, siis aitab ka kiire ÕLISHOT -jah – pitsike oliivõli otse kõhtu kallatune võib olla midagi mille peale pärast väga tänulikud olete -nii teie kui teie keha alumine ja tagumine ots.

Perearst Pille Öpik soovitab valutava pea tohterdamiseks varuda lahustuvat, näiteks UPSA aspiriini. Selleks sobivad ka lahustuvad tabletid solpadein ja alka seltzer. Pille Öpiku sõnul võiks pohmelli ravitsemiseks eelistada tavaliste tablettide asemel lahustuvaid, sest need aitavad ebameeldivast tundest kiiremini lahti saada. Kuna sellises seisukorras on ka okserefleks tugev, siis ei pruugi tavalisest tabletist suurt abi olla.

Peojärgsete kõhuhädade käes vaevlejatele leidub samuti rohtu. Kõrvetiste vastu soovitab Pille Öpik almageli või alminoxi mikstuuridest. Iivelduse ja kõhuvalu vastu aitavad maalox ja Rennie närimistabletid. Samuti võib kasutada vees lahustuvaid samarini või smecta pulbreid. https://www.ohtuleht.ee/58491/pohmellirohi-viib-halva-enesetunde

Niipalju apteegikraamist -Murueit austab tänapäeva meditsiini. Enne purkide ja pudelite järgi käe sirutamist tahaks aga siiski rääkida põhjust tagajärg järjestusest – et jooja aru saaks mis ta oma organismiga teeb. Ja teinekord ehk tegemata jätaks ning ehk pisut leebemalt käituks oma kalleima maise  varaga, keha ja tervisega.

VESI ! Rahvatarkuse kohaselt põhjustab pohmelli liigsest alkoholitarbimisest tingitud veekaotus. Seega juba alkoholi manustades on ülioluline jälgida vee manustamist samal ajal  kuna nii alkohol, kui ka peo ajal tarbitav kohv, tee ja tantsimine näiteks  ajavad kõik organismist vett väljutama või kulutavad seda. Rusikareegel ütleb et üks klaas alkoholi või kohvi tuleks manustada koos 2 klaasi veega. Mitte magusa mahla või morsiga ! millega kaasneb tonn tühju kaloreid. Puhta, mullita veega.
Talupojamõistusele ja elementaarsele lugemisoskusele tuginesed saab väita et oma osa peavalu ja muudes pohmeluse hädades  on  alkohoolsetes jookides sisalduvatel aromaatsetel ühenditel, mida on eriti rohkesti tumeda värvusega kangetes jookides, näiteks viskis. Ja mida odavam on jook, seda kummalisemat kräppi need sisaldavad . Martini muide, on tehtud lausa koirohupõhiselt. Paljudes veinides on lisaks viinamarja või mõne muu marja või vilja mahlale veel hulka aineid, mille peale esimese hooga ei tulekski – igasugu veini käivitajad ja peatajad, sulfitid ning happed, värvid ja värvi püsivust tagavad ained. Ma usuks kui te teaks siis te neid suhu ei topiks naljalt.  Kookosevesi muide on pohmelli puhul suurepärane vahend, see sisaldab ohtralt elektrolüüte. Hea mõte on ka lisada veele näpuotsatäis SOOLA ja pisut SIDRUNIT ja /või ÕUNAÄÄDIKAT mis aitab keha aluselisemaks muuta.

Sydney toitumisnõustaja Jessica Sepel jagab Daily Mailis oma pohmelli raviva tooniku retsepti, ms koosneb viiest koostisainest.

Vaja läheb:

• 250 ml vett
• 2 spl õunaäädikat (täisäädikas 6%)
• näpuotsatäis Cayenne’i pipart
• 2-3 cm pikkune jupp ingverit, kooritud ja riivitud
• 1 probiootikumi kapsli sisu

Vala kõik koostisained klaasi ja sega läbi. Õunasiidriäädikas ja ingver aitavad verd puhastada ja Cayenne’i pipar on naturaalne valuvaigisti. Probiootikum aitab aga alkohoolsete jookidega kaasnevaid kemikaale lagundada ning seedimist tasakaalustada.

Eestlasena ma eelistaksin probiootikukaspslile KEEFIRI, HAPUKAPSAST ,või HAPUKURKI.

Teaduslikult on tõestatud, et antioksüdandid kaitsevad aju kahjulikust neurokeemilisest reaktsioonist ning ühtlasi puhastavad ka maksa toksiinidest. Seega vaatame ,milles on kõige rohkem antioksüdante – mugavalt kättesaadaval moel ?

Esimene ette ja päehetulev asi on MATCHA TEE, tähelepanu tuleb kindlasti pöörata sellele aga et Machas on kofeiini – seega kes seda ei soovi peaks muud vaatama. Muide tavalises tees olev teeiin/kofeein ei ole palju erinevad -ergutava toimega mõlemad. Siiski Matcha‘s sisalduv kofeiin toimib koostöös aminohappe L-teaniiniga mis tagab kuni kuuetunnise energialaengu ilma selliste kõrvalmõjudeta nagu ärevus ja kofeiinivärinad.

Matcha teepulbrit ei pea kasutama üldse teena, eriti kui paha olemise ajal pole soovi juua kuuma jooki, või isegi mitte sooja – teha võib sellega smuutit või piimakokteili.

PIIM  on esmane abi muide ka kõrvetiste puhul.

Niisiis üks variant klaas smuutit – piima banaani ja Matcha teega. Süüa tuleks valgurikast toitu ning häid rasvu – munad, avokaado ja spinat on suurepärased valikud hommikusöögiks. Spargelkapsas, lillkapsas, lehtkapsas (kale), tavaline kapsas ja Brüsseli kapsas sisaldavad ensüüme, mis aitavad maksal kehast mürke eemaldada. Võilillejuured kas tee või toidulisandi kujul on suurepärased maksa puhastajad. Kes tahab võiks manustada võilille siirupina. Kui juba siirupist rääkida siis üks tõeline imerohi on ANGERVAKS mida on saadaval Hõrgu Angervaksasiirupina (muidugi võib teha ka teed kuid see on võrreldamatult kehvema maitsega kui see mis siirupisse on võimalik püüda)

http://www.ideafarm.ee/tooted/angervaksa-siirup/

Rahvameditsiinis on Angervaks looduslik aspiriin. Angervaksaõites on saponiine, eeterlikke õlisid, rutiini, fenoolühendeid, parkaineid, steroide, flavonoide, C-vitamiini. Angervaksal on verd vedeldav, (mistõttu alandab vererõhku) palavikku alandav, higistama ajav, sapieritust soodustav, puhastav toime. Aitab maksal eemaldada ja kahjutuks teha ainevahetuses tekkinud mürgiseid aineid.

Ning kogemustest väidetakse suureks abika on ka täisterakukkel peekoniga ! jah PEEKON on tõesti üks kõige tunnustatumaid rahvalikke pohmelliravimeid –  peekonis on rikkalikul hulgal B-vitamiine, mis on vajalikud meie immuunsussüsteemile ja üldisele tervisele. Peekon katab 65% ulatuses sinu päevasese vitamiin B1 vajaduse, 47% ulatuses B3 vajaduse, 38% ulatuses B12 vajaduses ja 36% päevasest tsingi vajadusest. http://omamaitse.delfi.ee/tervis/imeline-peekon-ravib-pohmelli-langetab-kaalu-ja-kustutabnalga?id=83689999

Alkohol viib kehast B-grupi vitamiine välja. B-vitamiinid on olulised paljudes ainevahetuse protsessides ning maksa toksiinide väljutamine sõltub suurel määral B-vitamiinidest. Tarbi B-vitamiinide poolest rikkaid toitusid ning võta vajadusel looduslikku kompleksset B-grupi vitamiinide preparaati.

Kui vähegi “tervis lubab” tuleb end peale pidu aktiivselt liigutada. Kehaline koormus stimuleerib lümfisüsteemi, aitab mürke väljutada ja paneb vere käima. AKTIIVNE KEHALINE LIIKUMINE  aitab vabaneda ka heaoluhormoonidel endorfiinidel. Kui joosta pole harjumust siis jalutamine, jooga ja ujumine on suureks abiks võitluses pohmelliga.

Maailma kõige õiglasem karistus on pohmakas….see ei taba kunagi süütuid…

Seega kainet meelt ilusaid  jalutuskäike ja head sööki ja jooki teile pühadeajal  ja “pühadevahel”  nagu siinkandis öeldakse.

 

 

Rõõmsalt tervitades Maria Kaljuste

Saaremaa Murueit

 

Murueide jõuluroad ja toad

Jõulud tulevad vääramatult seegi aasta ja neid ei huvita, kas me peame neid või kuidas me neid nimetame. Jõuludega seoses aga võiks meelde tuletada mõned erdamad näited. Jõule peeti meil ju tegelikult juba ammu enne nn ristiusustamist. Põhjus ja põhjendus olid lihtsalt teised. Kombed on aga sealt mugandatult üle võetud. Näiteks on alati põletatud tuld esivanemate haudadel. See komme ulatub tagasi keskaega -ja ka nüüd viiakse küünlaid kui jõulukirikusse minnakse. Jõuluööl usuti taevaväravad valla olevat ja kõiksugu tegelasi ümber meie tiirutavat – seetõttu tehti majale peale ristid nendesse kohtadesse kaitseks, kust vaimud sisse võivad saada (rist tähendas päikese ja kaitsemärki) ka ustele ja akende kohale.

Saaremaal on tänini see komme – uue aasta õhtul, siis lisandub uksele kriidiga kirjutatud uue aasta number ja ristile tõmmatakse ring ümber. See tähistab ootust ja elu ja pidavat õnne tooma et vanasse kinni ei jääda. Sageli võib märgata et mahajäätud või müügis majadel on ustel aastaarvudena viimane mil pererahvas nn ahju sooja hoidis.

Eestis käisid vanasti taludes ringi Jõulusokud, kes ei toonud mitte kinke vaid tahtsid saada. Jõuluvanast hakati rääkima ja esimesed pildid ilmusid 1882,  ka kuuske meil eestis tuppa ei toodud – kuuse ja kadakaoksad topiti hoopis aukudesse ja piludesse ning ukse kohale, ikka kaitseks.  Tubasid kaunistati aga Krässide ( õlekõrsi täis torgitud kartuli vms) ning muude kõrtest, lõngadest ja okstest punutistega.

Ja Siis toit – OO see jõulutoit. Kui me tänapäeval teame jõulutoitu rohkem selle järgi mis pereema supermarketist allahindlusi jahtides on sügavkülma varunud, siis ennevanasti oli Eestlastel jõul sageli see aeg kui söödi ära kõik säiluma pndud, mis enam säilitada ei kannatanud – ehk jõulude ja uue aasta vahe oli suur õgimise aeg, enne suurt paastu.

Liha jõululaual, just aga siga oli muistne paganlik ohver, sülti keetma hakati hiljem ja süldi tarretumise järgi ennustati järgmise aasta head õnne. Saaremaal oli alati väga oluline jõulutoit kaalikas. ja jõuluvorstid. Ja tehti ka  jõululeiba – mida ei söödud ära vaid hoiti vahel kuni vastlapäevani -see pidi õnne tooma. Neile leibadele anti looma kuju (orika) ja tehti ristid selga, et aga ikka õnne tooks ja valgust. Oluline oli ka jõulujook, tavaliselt õlu- seda joodi ja ohverdati, see oli seotud paljude paganlusest pärit traditsioonidega, mida siis ristiusk omasoodu kohandas.  Õlut anti ka loomadele, ning joodi suurest kapast -kappa andes edasi käest kätte. See pidi sõprust ja ühtehoidmist kinnitama, väge ja tervist andma. Ning Toomapäevaks peavad kõik võlad ja tülid klaaritud olema. Jõulukapad on iseäranisti kaunid just Saaremaal.

 

Murueit aga mõtleb aastaringselt lauale pandava toidu peale ikka siis, kui tooraine kasvamise aeg on.

Nii on pandud kevadel kõrvale võilillenuppe ja küüslauguõisi marineerimiseks.

Noori kuusevõrseid koogi tegemiseks. ja tehtud kuusevõrsesiirupit mis nüüd eriti hea juurviljade glasuurimiseks. Juurvilju on aga võimalik lisaks lihtsalt glasuuritult ahjus küpsetamisele küpsetada ka vormides tehes neist imepäraseid soolaseid vormikooke ja koogikesi, lausa küpsetatud kartuliroosideni. (pildid internetist)

Erilisel kohal on jõulude ajal pihlakas, millest on tehtud mitmed vürtsmoosid ja Tchutneyd. Nagu meestemoos (pildil valmimas ) ja Pihlakad brändys ja pihlakasiirup. Mis annavad lihale väga erilise maitse ja mida on reeglina võimalik tarbida nii soojalt kui külmalt.

Kuna on see aeg talvest kui tuleb viimased kõrvitsad keldrist ning kapiotsast üle vaadata siis on laual kindlasti lihtne Kõrvitsasupp seemnetega.

võtta 1 osa rohelisi herneid või  kartuleid, kaks korda niipalju kooritud puhastatud kõrvitsat, mõni sibul ja soovikorral küüslauku,  natuke soola, pisut rõõska koort, sulajuustu või võid, punet, valget pipart või veidi muskaatpähklit matsestamiseks,

keeda Kartul või hernes koos kõrvitsakuubikutega pehmeks, kalla suurem osa vett pealt (aga ära kõike ära viska), prae sibul ja lisa keedetud kraamile koos koore, või või sulatatud juustuga ja mikserda nuimikseriga või tambi tambiga vajadusel pisut keeduvett tagasi lisada – kuni saad soovitud konsistentsiga supi.

Supp on imemeitsev kui lisada sellele pisut krõmpsuvaid kõrvitsaseemneid ja ehk rohelist varssibulat mida saab ise aknapeal ajatada .

Liha ja lihtsa kartuliga sobib imehästi peet ja punane sibul magusvürtsikas vaarikaäädikas.

Üliolulised on meie laual mädarõigas õunaäädikas ja sinep. Sinepit saab teha  ju ka igasugu kraamist , meie eelistame õuna ja ploomisinepit. Lambaprae juurde aga sobib hoopis pisut särtsuga piparmündizelee.

Mädarõikast, olgu siis poe omast või enda tehtust, saab enne lauale andmist teha vaimustavat mädarõikavahtu või kreemi, segades törts peeneksriivitud rõigast vahukoore või toorjuustuga.

Kohustusliku elemendina tuleb ära mainida pohlamoosi ja pisukese tsilli ning õunaäädikaga pohlakastet, mis maitseb imehea külmade lihalõikudega ja kindlasti vaimustavat kadakaäädikat süldi peale.

Mõtlikult tervitades ja mõistlikke kõhutäisi soovides

Maria Kaljuste, Saaremaa Murueit