Murueide jõuluroad ja toad

Jõulud tulevad vääramatult seegi aasta ja neid ei huvita, kas me peame neid või kuidas me neid nimetame. Jõuludega seoses aga võiks meelde tuletada mõned erdamad näited. Jõule peeti meil ju tegelikult juba ammu enne nn ristiusustamist. Põhjus ja põhjendus olid lihtsalt teised. Kombed on aga sealt mugandatult üle võetud. Näiteks on alati põletatud tuld esivanemate haudadel. See komme ulatub tagasi keskaega -ja ka nüüd viiakse küünlaid kui jõulukirikusse minnakse. Jõuluööl usuti taevaväravad valla olevat ja kõiksugu tegelasi ümber meie tiirutavat – seetõttu tehti majale peale ristid nendesse kohtadesse kaitseks, kust vaimud sisse võivad saada (rist tähendas päikese ja kaitsemärki) ka ustele ja akende kohale.

Saaremaal on tänini see komme – uue aasta õhtul, siis lisandub uksele kriidiga kirjutatud uue aasta number ja ristile tõmmatakse ring ümber. See tähistab ootust ja elu ja pidavat õnne tooma et vanasse kinni ei jääda. Sageli võib märgata et mahajäätud või müügis majadel on ustel aastaarvudena viimane mil pererahvas nn ahju sooja hoidis.

Eestis käisid vanasti taludes ringi Jõulusokud, kes ei toonud mitte kinke vaid tahtsid saada. Jõuluvanast hakati rääkima ja esimesed pildid ilmusid 1882,  ka kuuske meil eestis tuppa ei toodud – kuuse ja kadakaoksad topiti hoopis aukudesse ja piludesse ning ukse kohale, ikka kaitseks.  Tubasid kaunistati aga Krässide ( õlekõrsi täis torgitud kartuli vms) ning muude kõrtest, lõngadest ja okstest punutistega.

Ja Siis toit – OO see jõulutoit. Kui me tänapäeval teame jõulutoitu rohkem selle järgi mis pereema supermarketist allahindlusi jahtides on sügavkülma varunud, siis ennevanasti oli Eestlastel jõul sageli see aeg kui söödi ära kõik säiluma pndud, mis enam säilitada ei kannatanud – ehk jõulude ja uue aasta vahe oli suur õgimise aeg, enne suurt paastu.

Liha jõululaual, just aga siga oli muistne paganlik ohver, sülti keetma hakati hiljem ja süldi tarretumise järgi ennustati järgmise aasta head õnne. Saaremaal oli alati väga oluline jõulutoit kaalikas. ja jõuluvorstid. Ja tehti ka  jõululeiba – mida ei söödud ära vaid hoiti vahel kuni vastlapäevani -see pidi õnne tooma. Neile leibadele anti looma kuju (orika) ja tehti ristid selga, et aga ikka õnne tooks ja valgust. Oluline oli ka jõulujook, tavaliselt õlu- seda joodi ja ohverdati, see oli seotud paljude paganlusest pärit traditsioonidega, mida siis ristiusk omasoodu kohandas.  Õlut anti ka loomadele, ning joodi suurest kapast -kappa andes edasi käest kätte. See pidi sõprust ja ühtehoidmist kinnitama, väge ja tervist andma. Ning Toomapäevaks peavad kõik võlad ja tülid klaaritud olema. Jõulukapad on iseäranisti kaunid just Saaremaal.

 

Murueit aga mõtleb aastaringselt lauale pandava toidu peale ikka siis, kui tooraine kasvamise aeg on.

Nii on pandud kevadel kõrvale võilillenuppe ja küüslauguõisi marineerimiseks.

Noori kuusevõrseid koogi tegemiseks. ja tehtud kuusevõrsesiirupit mis nüüd eriti hea juurviljade glasuurimiseks. Juurvilju on aga võimalik lisaks lihtsalt glasuuritult ahjus küpsetamisele küpsetada ka vormides tehes neist imepäraseid soolaseid vormikooke ja koogikesi, lausa küpsetatud kartuliroosideni. (pildid internetist)

Erilisel kohal on jõulude ajal pihlakas, millest on tehtud mitmed vürtsmoosid ja Tchutneyd. Nagu meestemoos (pildil valmimas ) ja Pihlakad brändys ja pihlakasiirup. Mis annavad lihale väga erilise maitse ja mida on reeglina võimalik tarbida nii soojalt kui külmalt. 20181101_131729

Kuna on see aeg talvest kui tuleb viimased kõrvitsad keldrist ning kapiotsast üle vaadata siis on laual kindlasti lihtne Kõrvitsasupp seemnetega.

võtta 1 osa rohelisi herneid või  kartuleid, kaks korda niipalju kooritud puhastatud kõrvitsat, mõni sibul ja soovikorral küüslauku,  natuke soola, pisut rõõska koort, sulajuustu või võid, punet, valget pipart või veidi muskaatpähklit matsestamiseks,

keeda Kartul või hernes koos kõrvitsakuubikutega pehmeks, kalla suurem osa vett pealt (aga ära kõike ära viska), prae sibul ja lisa keedetud kraamile koos koore, või või sulatatud juustuga ja mikserda nuimikseriga või tambi tambiga vajadusel pisut keeduvett tagasi lisada – kuni saad soovitud konsistentsiga supi.

Supp on imemeitsev kui lisada sellele pisut krõmpsuvaid kõrvitsaseemneid ja ehk rohelist varssibulat mida saab ise aknapeal ajatada .

Liha ja lihtsa kartuliga sobib imehästi peet ja punane sibul magusvürtsikas vaarikaäädikas.47684642_2213190632283849_418342416064446464_n

Üliolulised on meie laual mädarõigas õunaäädikas ja sinep. Sinepit saab teha  ju ka igasugu kraamist , meie eelistame õuna ja ploomisinepit. Lambaprae juurde aga sobib hoopis pisut särtsuga piparmündizelee.

Mädarõikast, olgu siis poe omast või enda tehtust, saab enne lauale andmist teha vaimustavat mädarõikavahtu või kreemi, segades törts peeneksriivitud rõigast vahukoore või toorjuustuga.

Kohustusliku elemendina tuleb ära mainida pohlamoosi ja pisukese tsilli ning õunaäädikaga pohlakastet, mis maitseb imehea külmade lihalõikudega ja kindlasti vaimustavat kadakaäädikat süldi peale.

Mõtlikult tervitades ja mõistlikke kõhutäisi soovides

Maria Kaljuste, Saaremaa Murueit

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s